LÕUNAMAA Khmeeride riik kui lihvimisel olev turismipärl

Aimar Altosaar
, ajakirjanik
Copy
Pühamu Bokori mäe templi pargis.
Pühamu Bokori mäe templi pargis. Foto: Aimar Altosaar

Vanemale põlvkonnale seostub Kambodža siiani punaste khmeeride eriti halastamatu vägivallavõimuga, mille äärmuslikust kommunistlikust eksperimendist distantseeris end isegi brežnevlik Nõukogude Liit. 1975. aasta aprillis kehtestatud poliitiline süsteem tõi kaasa kolme miljoni inimese tapmise, kuigi tänapäeval meenutavad vägivallarežiimi vaid mõned muuseumid. Neist tuntuim asub Phnom Penhi kesklinnas, toonases piinamis- ja hukkamiskeskuses.

Päris demokraatiat pole Kambodžas siiani. Vietnam, mille väed 1979. aasta lõpus punakhmeerid võimult minema ajas, okupeeris riiki mõnda aega, olemata ka ise demokraatia etalon. Alates 1985. aastast juhib riiki peaminister Hun Sen, kes on koos Rahvaparteiga alates 1992. aastast kõiki valimisi kontrollinud. Tegemist on n-ö tavalise autoritarismiga, mida Aasias sageli kohtab. Kuningas Norodom Sihamoni võim on rituaalne, aga tema lossid ja varanduse näitused on suur osa riigi turismiatraktsioonidest.

Kambodža jätab esmapilgul tüüpilise Kagu-Aasia kiiresti areneva majandusega riigi mulje. Kuigi naabritest vaesem, ei ole vaesus siin armetu ega pealetükkiv, vaid inimesed on optimistlikud ja rõõmsameelsed. Ametliku statistika järgi on rahvuslik kogutoodang elaniku kohta umbes kümme korda väiksem kui Eestis. Sisenedes riiki Tai poolt piirilinna Poipeti kaudu, satub reisija kohe kasiinomajanduse keskele, sest erinevalt mitmetest naaberriikidest ei ole Kambodžas hasartmängud keelatud.

Tagasi üles