SINNA JA TAGASI ⟩ Liiga hea, et tõsi olla

China Airlinesi Boeing 747.  Foto: Terence Ong/Wikimedia Commons

Kümmekond aastat tagasi seisin Californias China Airlinesi check-in’is ja püüdsin hillitseda kasvavat ärevust. Olin tulnud lennujaama, et lennata vajaduse sunnil Los Angelesest läbi Taipel Birmasse plaanitust varem, kuid juba minuteid arvutis klõbistanud lennufirma töötaja ilme väljendas tõsist pinget. Oli selge, et midagi oli üsna valesti läinud.

Pidin reisima esimeses klassis – Boeing 747 ninaosas olevas kabiinis, kus erakordselt mugavad voodiks lahti käivad tugitoolid; klassis, mida armastusväärne Taiwani lennufirma praegu enam ei paku (see on asendunud Premium Businessiga). Muidugi ei olnud mul raha, et osta esimese klassi pileteid tavahinnaga, mis võinuks kergesti olla ka viiekohaline. Olin oma pileti eest tänu Birma kjattide valuutakursi muutumisele maksnud umbes 70 eurot ühe suuna kohta.

Eksitushinnaga lennupileteid paiskub müügisüsteemidesse pidevalt ning nende jahtimine võib olla sõltuvust tekitav sport. Muidugi on kaasnevad küsimused ka eetilised, sest kas on moraalne saada kasu kellegi veast? Teisalt võiks küsida, kas lennufirmadest on moraalne küsida sageli palju kõrgemaid hindu näiteks Tallinnast algavate reiside puhul võrrelduna Helsingist lähtuvaist? Või kas lennufirmadest on moraalne kasseerida viimasel hetkel mitmeid sadu või isegi tuhandeid eurosid turistiklassi «LIGHT» pileti eest, millega ei tule kaasa isegi väikse kohvri äraandmise õigust?