SINNA JA TAGASI Türgi, aeg ja lihapallid

Krister Kivi
, ajakirjanik
Copy
Lihapalle armastatakse Türgis vahel süüa ka Karlssonile ennekuulmatul kujul ehk toorelt. See roog kannab nime çiğ köfte. 
Lihapalle armastatakse Türgis vahel süüa ka Karlssonile ennekuulmatul kujul ehk toorelt. See roog kannab nime çiğ köfte. Foto: E4024/Wikimedia Commons

Istanbulis armastan väikestel kõrvaltänavatel ikka süüa köfte’sid, mahlakaid ja samas krõbedaid lihapalle, mille mekis tüümiani, küüslauku, köömneid ja burgundiapunast Aleppo pipart. Viimati polnud köfte’deks aga aega. Pidime koos fotograafiga tõttama kokkusaamisele pikalt Rootsis elanud türklasega, kes lubas meile avameelselt rääkida, mida türklased Rootsi NATO liikmesusest arvavad.

Jalutasime kalamehi täis silda pidi üle sügava Kuldsarve lahe ja siis piki İstiklal Caddesit mööda Rootsi konsulaadist, mis seisis aiasügavustes otsekui väike ja jahmunud sissepiiratud loss – territooriumi turvas kümmekond täisvarustuses politseinikku –, võtsime koha sisse hiiglaslike plagisevate punalippudega kaunistatud Taksimi väljaku servas, kuhu allikas tulema pidi. Aja kokkuhoiuks tellisime kõigile juba tassikese musta ja paksu Türgi kohvigi ära. «Olen viie minuti pärast kohal,» piiksus SMS, kui veerand tundi kokkulepitud kellast üle läinud oli.

Kuid türklast ei saabunud, mööda veeres hoopis uus veerand tundi. Helistasin. «Suundun juba metroosse, saabun kümne minuti pärast,» raporteeris toimeka häälega mees.

Tagasi üles