Kätte on jõudnud aeg, mil päike meilgi parajalt kõrvetama hakkab. Lisaks plaanivad paljud just praegu puhkust sooja mere ääres. Kuidas aga kaitsta ennast ülemäärase päikese eest? Nõu annab Dr Niine nahakliiniku abiarst Elen Vettus.
Kuidas kaitsta ennast kevadise päikese eest
«Spetsiaalsed päikesekaitseriided, laia äärega müts ning UVK kaitsega päikeseprillid kombineerituna õige päikesekaitsekreemiga suudavad meid päikese eest kaitsta, kuid mitte täielikult. Päevitumine on naha kaitsereaktsiooniks ning annab märku, et nahk on saanud ultraviolettkiirguse kahjustuse,» hoiatab Vettus.
Et päikesekreemi olemusest aru saada, peab teadma ultraviolettkiirguse (UVK) liike. UVA on pikema lainepikkusega ning tekitab fotovananemist (kortse) ja nahavähki. Pikema lainepikkuse tõttu suudab see tungida sügavale nahka.
UVB on lühema lainepikkusega ning vastutab päikesepõletuse, sarvkihi paksenemise ja nahavähi tekke eest. Maapinnale jõudvast UVK-st on suvel umbes 95 protsenti UVA ja 5 protsenti UVB. Talvel on UVA kiirguse osakaal koguni 98 protsenti.
SPF (sun protection factor) näitab kreemi võimet kaitsta nahka päiksepõletuse eest. Päikesekreem, mille peale on märgitud ainult SPF, omab kaitset ainult UVB kiirguse eest. Mida suurem päikesekaitse number, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse tekkeks. Mistõttu ollakse kauem päikese käes, omamata kaitseb UVA kiirte kahjuliku mõju eest.
Kasutada tuleks päikesekaitsekreeme, mille peale on märgitud «Broad Spectrum SPF 30+». See märgistus näitab, et kreem kaitseb nii UVB kui UVA kiirguse eest. Broad Spectrum SPF 30-50 päikesekaitsekreemid vähendavad varajast fotovananemist, kui neid kasutatakse õigesti (loe pakendi infolehte!) ning koos teiste päikesekaitsemeetoditega.
Sageli kasutavad inimesed kreemi soovitatavast kogusest palju vähem. Kogu keha jaoks on vaja kasutada 45 ml (3 supilusikatäit) päikesekaitsekreemi, kusjuures ära ei tohi unustada ka huuli ja kõrvu. Valige päikesekreem, mis sisaldab titaaniumdioksiidi ja tsinkoksiidi. Pakkudes füüsikalist kaitset UVA ja UVB kiirguse eest, võivad need jätta nahale valge kihi.
Avobenzone (Parsol), ecamsule (Mexoryl), bemotrizinol (Tinosorb S) ja bisoctrizole (Tinosorb M) - vähemalt üks neist võiks samuti kreemi koostises olla, kuna kaitseb UVA kiirguse eest. Samas tasub jätkuvalt meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse meid täielikult UVK eest.
Ei tasu ka unustada, et UVA läbib klaasi, mistõttu ei kaitse tavaline auto- võig aknaklaas UVA ohtliku mõju eest. On uuritud melanoomipatsiente, kes sõidavad palju autoga, ning selgunud, et parempoolse liiklusega riikides esineb vähikolle palju sagedamini just vasakul käsivarrel. Mistõttu on väga oluline enda nahka kaitsta ka autoroolis olles.
Lastel tuleks eelistada päikesekreemile pigem spetsiaalseid UPF-ga (ultraviolet protection factor) riideid. Lapsi ja noori täiskasvanuid tuleb eriti hoolikalt hoida päikesepõletuse eest, kuna juba üks päikesepõletus enne viieteistkümnendat eluaastat kahekordistab melanoomi tekkeriski.
Erinevad uuringud on näidanud, et päikesekreemi koostisosad ei ole inimese tervisele kahjulikud.
Soovitused:
- Mitte olla päikese käes! Kui see ei ole võimalik, siis vältida päikest kella üheteistkümnest neljani
- Mitte saada päikesepõletust
- Vältida päevitamist ja solaariume
- Kaitsta end riiete, laia äärega mütsi, UVK kaitsega päikeseprillidega
- Kasutada päikesekaitsekreemi «Broad Spectrum SPF 30+» iga päev
- Pool tundi enne päikese kätte minekut määrida kogu kehale päikesekreemi. Kogu keha jaoks kulub 3 supilusikatäit kreemi. Kindlasti määrida kreemi uuesti 2 tunni pärast ja peale ujumist ning intensiivset higistamist
- Kontrollige ise oma nahka ja sünnimärke vähemalt üks kord kuus
- Kord aastas, kui arst pole soovitanud tihedamini, laske arstil oma nahk ning sünnimärgid üle vaadata
Vettuse sõnul ei kaitse ükski päikesekaitsetoode ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt. Ebapiisava päikesekaitsega kaasnevad tõsised ohud tervisele. «Sul on ainult üks nahk, üks tervis, üks elu - hoia seda! Kaitse nahka, milles Sa elad,» kutsus ta kõiki üles.