SINNA JA TAGASI ⟩ Igatsus kulla ja karra järele

Qatar Airwaysi menüü ja veinikaart.  Foto: Krister Kivi

Saan Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorist Henrik Hololeist aru. Kui ELi transpordijuht võttis vastu Qatar Airwaysi äriklassipileteid (järgides, nagu on kinnitanud Euroopa Komisjoni pressiesindus, siiski vajalikke regulatsioone), võis ta tahta ainult parimat. Niihästi Euroopa taevale kui ka endale lennureisijana. Soov kogeda midagi head on ju arusaadav.

Pole saladus, et Aasia ja araabia maade lennufirmad on Euroopa ja USA omadest peajagu üle. Toolid on suuremad, kohv kuumem, toiduports suurem, naeratused treenitumad ja nooremad. Kõik Skytraxi viietärnised lennuliinid tulevad praegu Aasiast (ka Katar asub seal). Kui transpordijuht Qatari burgundiapunases hiidreaktiivis läbi õhtutaeva lendas – veel rüübati Heidsiecki ja Paillardi šampanjat, juba rõivastuti magamaheitmiseks pidžaamadesse –, siis võib-olla mõtiskles ta selle üle, mis Euroopa ja laiemalt lääne lennundust vaevab.

On vähe valdkondi, kus teenus oleks aastate jooksul sedavõrd palju nigelamaks muutunud, et küsitav hind ja kvaliteet on proportsioonist täiesti väljas. Lojaalsusprogramme nüsitakse kehvemaks ning kui klienditeenindajad parajasti tööseisakut ei pea, tegelevad nad (hiljutine näide Frankfurdist) klientide peale karjumisega. Streigid on Euroopa transpordisektoris aga sama levinud kui hüsteeria 19. sajandi aadlinaiste seas.