/nginx/o/2023/02/01/15112712t1h6876.jpg)
Viimased seitse aastat Marriotti hotelliketis töötanud Justin Aldrich on kliente aidates avastanud, et hotelli külastajad kipuvad ikka ja jälle tegema samu vigu. Mees sõnab, et kuigi öeldakse, et kliendil on alati õigus, siis vahel soovivad hotellis ööbijad selliseid teeneid, mida nad täita ei saa, vahendab Mirror.
Sageli arvavad inimesed, et nad saavad sujuva jutuga hotelli reeglitest mööda vaadata või küsida lisaallahindlusi, kuid tegelikult pole see võimalik. Selleks, et tulevased külastajad hotelli töötajatega paremini läbi saaksid, jagab Aldrich viit asja, mida kliendid teevad ja mis personali tihti ärritavad.
Aldrichi sõnul on see üha enam levinud probleem klientidega, kes broneerivad majutuse läbi interneti. Sageli küsitakse allahindlust veebist leitud hindade põhjal, kuid tihti ei ole administraatorid sellega kursis. Mees selgitas, et tihti näidatakse talle telefonist hindu, mida ta töötajana ei saa kuskilt kontrollida või mille eest ta ei saa ööbimist pakkuda. Ta lisas ka, et ta pakuks küsitud allahindlusi, oleks tal hotelli juhtkonnaga suuri probleeme.
Seda probleemi kogevad just need inimesed, kes töötavad hotellikettides. Külalised on tihti üllatunud, kui ühes hotelliketti kuuluvas ööbimiskohas on teistsugused mugavused kui teistes sama keti hotellides. Aldrich räägib, et kuigi hotelliketid, nagu Marriott või Hilton, üritavad igas hotellis üle maailma samu teenuseid ja mugavusi pakkuda, siis alati pole see võimalik.
Mehe sõnul on see üks kõige levinumaid ja tüütumaid jutte, mida nad tihti külastajatelt kuulma peavad. Hotellitubades asuvad minibaarid on tõesti kallid, kuid hotelli töötajad ei saa selle osas midagi teha. Aldrich ütleb, et suupisteid täis kapi mõte on pakkuda mugavust ja luksust ning seetõttu on ka snäkid kallimad.
Hotelli töötaja räägib, et liiga paljud külalised suitsetavad oma hotellitoas ja arvavad, et töötajad ei saa kunagi sellest teada. Väsinud klienditeenindaja on näinud kõiki võimalikke nippe, kuidas inimesed on toas suitsetamist varjata üritanud. Mees ütleb, et ükski nipp tegelikult ei aita ning lõpuks peavad kõik need, kes vahele jäävad, siiski rahatrahvi maksma.
Aldrich sõnab, et töötajate jaoks on palju lihtsam, kui inimesed taotlevad juba varem hilist väljaregistreerimist, selle asemel, et lihtsalt ilma eelneva hoiatuseta kauem toas viibida.
Sageli on töötajatel isegi hea meel, kui inimesed veedavad toas veidi lisaaega ja nad saavad juba varem toa koristajatele hilisemast lahkumisest teatada. Mees aga hoiatab, et keeruliseks muutub olukord siis, kui kliendid ei anna oma soovist teada ja sel juhul võib tuppa tagasi pääsemine keeruliseks muutuda.