PÕNEV ⟩ Mis inimese kehaga pika lennureisi ajal juhtub?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Põnevaid ja eksootilisi riike külastades peab tihti leppima asjaoluga, et sihtkohta jõudmiseks on vaja lennukis pikki tunde istuda. Tüütult pikkadel lendudel on lisaks igavusele ka risk inimese tervisele, vahendab Honey.

Hea tervisega inimene ei peaks kohe kindlasti lennukiga lendamist kartma, kuid kõrgel õhus viibimine paneb keha ebaloomulikku olukorda, mis muudab ka seda, kuidas keha funktsioneerib. Selleks, et järgmine pikem lennureis muretult kulgeks ja probleeme vältida saaks, on hea meeles pidada riske, mis lennukis viibides tervist ohustavad.

Vedelikupuudus

Vedelikupuudus kehas on pikamaalendudel tavaline nähtus. See selgitab ka asjaolu, miks pikkadel lendudel tihti kurk ja nahk kergesti kuivama hakkavad. Kuiva õhu põhjuseks lennuki salongis on madal õhuniiskus, mis erineb tunduvalt sellest, millega maa peal viibides harjunud ollakse.

Madal õhuniiskus on lennukis peamiselt seetõttu, et suur osa salongis ringlevast õhust tuleb lennukist väljaspoolt ning kõrgel õhus olles pole niiskust atmosfääris väga palju. Lisaks tekib vedelikupuudus kergesti, kui lendamise ajal alkoholi tarbida või vee joomist unustada.

Salongi rõhk segab keha toimimist

Kui salongi rõhk muutub, siis reageerib inimese keha sellele vastavalt. Rõhk kehas suureneb, kui lennuk tõuseb, ja väheneb, kui lennuk laskub. Selline muutus kehas võib põhjustada mitmeid muresid, nagu kõrvavalu, peavalu ja ka soolestikuprobleemid.

Lisaks võib juhtuda, et lennates võivad inimesed tunda ennast unisemana kui tavaliselt. Seda põhjustab asjaolu, et keha ei suuda kõrgel lennukis omastada salongist sama palju hapnikku kui maapinnal olles. Hapniku tarbimise aeglustumine on keha viis end kaitsta ja see muudab inimesed uniseks.

Hea uudis on aga see, et enamik neist probleemidest ei pruugi pikemate lendude puhul ilmtingimata juhtuda. Enamasti kimbutavad need mured inimesi just lennuki tõusmise ja maandumise ajal.

Oht trombide tekkeks

Trombid, mis on seotud pikaajalise liikumatusega, valmistavad reisijatele tihti muret. Lennukis pidevalt istudes on ohus peamiselt niigi nõrga tervisega riskirühmades olevad inimesed. 2022. aasta uuringute kokkuvõte selgitab, et mida kauem kestab reis, seda suurem on trombide tekkimise risk.

Kui lennukis on istutud juba kauem kui neli tundi, on oht tervisele iga järgneva tunniga suurem. Pikkade lendude puhul soovitatakse aeg-ajalt võimalusel püsti tõusta ja jalgu sirutada ning piisavalt vedelikku tarbida.

Lennuväsimus ja haigused

Paljudele pikki lennureise kogenud inimestele pole lennuväsimus kindlasti võõras. See on erinevaid ajavööndeid ületades tekkiv segadus, kui kehal on raske kohaliku ajavahega kaasa minna ning elab endiselt koduse kellaaja järgi. Pikemad lennud tähendavad, et ajavööndite vahe võib muutuda väga suureks ning see väsitab keha ja ka mõistust.

Kui pikad lennureisid on väga sagedased, on võimalik, et mida kauem inimene õhus viibib, seda suurem on tema kokkupuude kosmilise kiirgusega. Nagu nimigi viitab, on see kosmosest pärit kiirgus, mis võib suurendada erinevate haiguste riske. Siiani pole teadlased välja selgitanud, kui suur kokkupuute tase on kehale ohutu.

Lisaks on suur võimalus saada külge nakkushaigusi, sest lennuki salongis paljude inimestega mitmeid tunde koos veetes levivad bakterid kergesti. Selle vältimiseks soovitatakse pesta käsi ja olla võimalikult ettevaatlik.