JUST NÜÜD ⟩ Matkamess Helsingis: maovein, kaardirott ja suur hall täis reisiunistusi

Eesti väljapanek Soome matkamessil. Foto: Krister Kivi

Põhjamaade suurim reisisündmus Matkamessut on huvilistele avatud kuni 22. jaanuarini.

Reisihuviliste ja turismiprofessionaalide suursündmus Matkamessut toimub taas – esimest korda pärast 2020. aastat. Põhjuse ürituse vahepealseks ärajäämiseks leiab Helsingi messikeskuse (Messukeskus) ukselt: roheline kleeps aastast 2021 teavitab seal, et hoone on COVID-19 osas sertifitseeritud. Muidu on kõik nagu vanasti: arutu hulk värvilisi stende, valjuhäälditest kõlavad reipad hääled, leidub loosivõimalusi ja eripakkumisi. Selleks, et mantel hoiule andmise eest neli eurot maksta, võib olla vaja sabaski seista ning muidugi tuleb messihuvilistel arvestada ka piletikuluga (sõltuvalt ostja profiilist 12 kuni 18 eurot).

Põhjuse, miks reisimessid on nii populaarsed just Soomes (ja Eestis) leiab ilmselt meie ilmast: jaanuarikuiselt lörtsises ja sombuses Helsingis (kus lörtsi tänavailt sarnaselt Tallinnale just liiga entusiastlikult ära koristama ei hakatud) mõjub Hispaania suur plakat hüüdlausega «Ansaitset Espanjan!» (tõlkes: «Väärid Hispaaniat!») otsekui eksootiline puna-kuldne lilleõis, mille sügavustesse oma näo unustada tahaks.

Hispaania on hetkestatistika põhjal soomlastel populaarsuselt teine paketireisisiht, sellal kui esikohta hoiab Kreeka, mille helesinise logoruuduga sümboolika meenutas messil peaaegu üksüheselt America Expressi oma. Gruusia rõhus emotsioonidele, Sloveenia armastusele (on ju «LOVE»  ka nende ingliskeelses riiginimes täiesti olemas) ning Maroko (mille esindajad pidasid kohvipausi koos magusalt läikivate küpsetistega) on valinud oma slõuganiks hüüatuse «Valguse kuningriik».

Märkimisväärselt puudus messilt Itaalia – kuhu soomlased ostavad puhkusepaketireise statistka põhjal kümme korda vähem kui Kreekasse –, kuid võimsalt olid esindatud hoolikalt dekoreeritud stendidega näiteks Tai, Malaisia, Maldiivid, taas turismile avanev Jaapan ja Tansaania.

Leedu müüs end võimalusega tuld teha, kala püüda ja metsloomade pihta tulistada (nii kõnelesid stendi piktogrammid) ning välja oli hõigatud, et esmakordselt on messil kohal pisiriik São Tomé ja Príncipe. Omal kombel osales messil ka siiani turismimaa staatusest mitte väga huvitatud olnud Alžeeria, kuid seda siiski mitte suure ja riikliku väljapanekuga, vaid lihtsalt ühe reisiettevõtte hõlma all.

Kurvalt tühjaks oli jäänud Sierra Leone stend, sest selle Lääne-Aafrika riigi esindajatele ei olnud tulekuks antud Schengeni viisat. Kuuldavasti hakati paberimajandusega tegelema liiga hilja. Juhtus mis juhtus: Sierra Leone eest pidid seisma mõned stendiruumi tõstetud mustad ja valged istepukid.

Sierra Leone turismiesindust Soome ei lubatud. Foto: Krister Kivi

Muidugi saab messil end kurssi viia reisisektori värskeimate pakkumistega ka ettevõtete lõikes, lisaks erinevate sahinate ja kuulujuttudega. Oli kuulda, et peagi on Kopenhaagenisse lendamist alustamas Abu Dhabi lennufirma Etihad ja eriti suure pagasimääraga Ethiopian Airlines, mis siiani pakub paljudesse Aafrika sihtkohtadesse lende Stockholmist. Tallink Silja stendi juures sahistati aga, et 500 eurosed Platinum Lounge pääsmed lähevad hästi kaubaks – neid ostvat kahetunnise Soome lahe ületuse mugavamaks tegemiseks näiteks lastega pered.

Mõistagi oli messile tulnud ka riigisektor, näiteks võis külastada Soome tolli väljapanekut, mille põnevaimaks osaks riiul kõiksuguste asjadega, mis inimestelt piiril ära võetud. Konfiskeeritud oli muuhulgas Hong Kongi maovein (koos kollases vedelikus end kerratõmmanud roomajaga), alligaatorinahka ja võltsimistunnustega esemeid, sealhulgas kelleltki eriti õnnetult ära võetud Oral B hambahari.

Nii nagu paljud teisedki messilosalejad, pakkusid toimekad Soome tollitöötajad külastajatele võimalust midagi võita: nende loosiauhinnaks tolli Instagramis märgendajatele oli must ja pehme mängunarkokoer.

Mõistagi müüsid riikide ja ettevõtete kõrval end külastajatele ka pisemad piirkonnad, kusjuures vaimukalt tegi seda Ida-Lapimaa kohake Salla: nende hüüdlauseks oli «Keset ei midagit» («In the Middle of Nowhere»). Davidlynchilik kuvand tekitas kohe huvi ja vestlusesse astudes kuulsin, et praegu olevat Sallas veel polaaröiselt pime, kuid veebruarist hakkab end päike rohkem ilmutama. Kas ei võiks mõni Eestimaa kolgas võtta enda tunnuslauseks «Karu p**ses?»

Eesti – soomlaste jaoks suur turismimaa – oli messil kohal suurejooneliselt ning meie stendi dekoreeris riigi tuntuim ekspordiartikkel: maaliline ja palgirohke männimets. Pilku püüdis suur Eesti kaart, millele oli märgitud ära hulk ootuspäraste kõrval kantud ka palju vähemtuntuid või ootamatuid vaatamisväärsusi (Cantervilla loss, Purtse kindluselamu, Kalevipoja muuseum ja Kabli linnupüünis). Mõnevõrra üllatuslik oli märgata Kiviõli külje alla joonistatud rändrotti. Pidi see tähendama, et tegemist on Eesti kõige rotima paigaga, nagu vaimukalt oletas üks mööduja?

Eesti tähtsamad ja vähemtähtsamad vaatamisväärsused. Foto: Krister Kivi

Lääne-Virumaa suurim linn Rakvere tituleeris end messil uhkelt Rakvere Cityks ning samast metropolist pärit Aqva Hotel & Spa pakkus huvilistele nutikalt võimalust saada stressileevendavat kaelamassaaži (5 eurot = 5 minutit). Seda teenust paisteti sisse ostvat Taimaa taustaga massööridelt. Tuleb tunnistada, et massaaži hind oli väga konkurentsivõimeline: näiteks enamus söögivõimalusi maksid messil 10 ja 20 euro vahel, kusjuures valik ulatus põnevast Aafrika hautistest kuni Haapsalon Hatsapuri hartšosupini.

Oluliseks märksõnaks messil oli sustainability ehk jätkusuutlikus. Sellest räägiti palju, nagu ka Helsingi plaanidest muutuda 2030. aastaks täiesti süsinikuneutraalseks linnaks. Eesmärk paistab olevat see, et turistid võiks Soome jõudes tulevikus kergendustundega ohata: olen siin mõnda aega elades ja tarbides keskkonnale palju ohutum kui kodus. Minna on siiski veel mõnevõrra, sest messil polnud kõikvõimalike värviliste ja pealtnäha just mitte eriti biolagunevate buklettide, brošüüride ja meenetenänniga kokku hoitud, mõnigi asi tundus  nii heas kui halvas mõttes just nagu vanasti. Silma torkas seegi, et jätkusuutlikuse paneelis osalejad arutlesid tehtu ja teoksiloleva üle plastikveepudelitega koormatud laua taga. Kuid jätkusuutlikusest ja keskkonnast rääkida tuleb ning loodetavasti jõutakse samm-sammult ka reaalsuseni, kus reisimine keskkonnajalajälge enam ei suurenda. 

Kokkuvõttes on mess – kuhu Helsingi keskraudteejaamast saab mugavalt ja vaid mõne minutiga sõita kõigi Pasilas peatuvate rongidega – inspireeriv ja külastamisväärne kogemus; väljapanekut vaadates on lihtne saada uusi ideid ja unistusi. Nagu deklareeris messil samuti agaralt osalenud Dünyagöz Hospitals stend, on maailm väärt avastamist.

Ajakirjanik külastas messi Matkamessut ja Helsinki Partners kutsel ning kulul.

Artikli esimene versioon väitis ebatäpselt, et viimati toimus Soomes matkamess aastal 2019. Matkamessut leidis viimati aset aastal 2020.