Ahvenamaale pakku
Imeline arhipelaag teisel pool merd sobib avastamiseks suurepäraselt ka pimedal ajal.
Jõuluootus Ahvenamaal on imeline, hoolimata kõledast tuulest ja lumenappusest. Eeldused jõulutunde tekkimiseks on siiski kõik olemas. Pealegi on ahvenamaalased väga jõululembesed ja varmad oma jõuluarmastust külalistega jagama. Marienhamni jõulurüüs peatänav ning õdusad kohvikud köidavad sooja glögi ja värskete küpsetistega. Õunakasvatus on Ahvenamaa teema ja sestap ongi aukohal just kohalikust õunamahlast valmistatud glögi. Pere ja sõpruskonnaga on kombeks koguneda jõuluturule ja väljas süüa.
Soome valduses Rootsi maakond
Ahvenamaa kolmkümmend tuhat püsielanikku räägib emakeelena rootsi keelt. Neil on oma parlament, kodakondsus, lipp, pank, seadusloome ja maksusüsteem. Valitsust, kodu- ja talumajapidamisi juhivad naised, kuna mehed on ju enamasti merel. Meri on aga ahvenamaalaste ressurss ja sissetulekuallikas. Keskmine eluiga on neil 83 aastat, mis on näiteks kõrgem kui Soomes või Rootsis.
Strateegilise tähtsusega asukoha tõttu keset Läänemerd on ahvenamaalastel alati olnud kalastus- ja kaubateedeks head eeldused. Soome lahe ja Stockholmi sadama sissepääsudele lisaks juhivad nad ka sisenemisi Põhja lahele. Paraku on geograafiline asend tähendanud neile suurriikide poliitilistesse võimurebimistesse sattumist. Seaduse järgi on täna siin keelatud sõjalised rajatised ja vägede paigutamine saartele. Ahvenamaalased on olnud vabastatud Soome kaitseväkke võtmisest. Välismaalastele, kellel puudub Ahvenamaal hembygdsrätt ehk nn kodupiirkonna õigus, on kinnisvara ostmine piiratud. Samas on kohalike sõnul siinse Vene konsulaadi näol tegu nende luurekeskusega.
Tugev suhe merega
Ahvenamaal ei ole sa merest kunagi kaugel. Meri ongi koduks. Skääride, kaljude ning pika rannajoonega omapärane saarestik koosneb 6757 väiksemast ja suuremast saarest. Ahvenamaa on hiljuti pärjatud ka maailma ilusaimaks saarestikuks. Kontrastiderikkas saarestikus rännates tunnetad samaaegselt modernset sadamakultuuri kui ajaloohõngu. Keskaegsed kivikirikud, uhked kaptenivillad ning maalilised punased ja pastellvärvides puidust elumajad on otsekui nostalgiline reis aastakümnete tagusesse Rootsi. Käänulised graniidist ehitatud teed, kaljused kaldad iga metsatuka taga ja muidugi need õdusad kohvikud meenutavad lapsepõlvelugusid. Kohalikud hoiavad traditsioone hoolega ja saabujaid võlub ahvenamaalaste külalislahkus, ettevõtlikkus ja avatud meel.
Õiged lõhnad tuppa
Kastelholmi ajalooline jõuluturg on Ahvenamaa vanim, populaarne nii külastajate kui kohalike seas. Ostjaid ja müüjaid koguneb siia üle Ahvenamaa. Aasta suurim tarbimispüha on võluväel muudetud oluliselt loodussõbralikumaks. Kadakapärjad ja vanikud kaunistatakse looduslike andidega. Vabaõhumuuseumisse on sätitud letid käsitööleibade, - jookide, mee ja maiustuste valikuga. Piparkoogid ja küünlad, kõik mõistagi kohalike meistrite hingega looming. Tootjad pakuvad lahke käega huvilistele juustu, leiba, limonaadi ja õlutki saab maitsta. Marineeritud heeringas Bergmani kalast, must leib Ålandsbagarnist, Roslagsfiskist, marineeritud ja kuumsuitsulõhet. Kala on ahvenamaalaste põhitoit. Haug, siig, heeringas forell, ahven ja räim tuleb otse merest.
Parimad palad rootsi ja soome kultuurist on segunenud siinsetes pühadekommetes. Lihapallid ja kalaroad on jõulumenüüs kindlal kohal, nagu ka mererootslaste traditsiooniline libekala.
Koduköögis valmivad enamasti vormiroad. Porgandi-, kaalika- ja kartulivormi juurde süüakse jõulusinki. Soolatud kintsutükist singi valmistamine on üks osa peretraditsioonidest. Ahjus madalal kuumusel valmiva singi seltsis ollakse pea öö läbi üleval ja mängitakse lauamänge. Sõna «jõulud» mitmuslik vorm tähendab siingi mitmepäevast pidusöömingut. Singivõileib ja riisipuding on näiteks teise päeva toit. Ahvenamaa paksu pannkooki ploomimoosi ja vahukoorega süüakse aga hommikukohvi juurde.
Metsakümblus ja hingerännakud
Vaateakendest ja turulettidest enim kosutavad aga hinge siinsed vaheldusrikkad merevaated ja lumised metsarajad. Kivisel ja kidural loodusrajal vaikselt jalutades avastad end ootamatult metsaasukate askelduste keskelt. Metsloomale otse silma sisse vaadates saab enda hingesopist selle hea ja elamisväärse välja koukida.
Rootsile lähim saarestiku osa Eckerö on 17. sajandist alates olnud tähtis kaubateede sõlmpunkt Stockholmi ja Turu vahel. Siinse tolli- ja postimaja hoone juurest jooksis Vene Impeeriumi piir. Saarestiku teise, Soome poolsemasse otsa, saab liikuda nii autoga, jalgrattal kui ka matkates. Üle kitsaste merelahtede on väiksemad ja suuremad saarekesed ühendatud sildadega. Saarte vahel peavad ühendust praamid, mis jalgsi liikujaile on tasuta, jalgratturile paar eurot ja autoga reisijale maksab näiteks edasi-tagasi ülesõit põneva ajalooga Kökari saarele 25 eurot. Just siinse saarestiku muinasjutulisest vaadetest sai Tove Jansson inspiratsiooni muumitrollide lugude loomisel.
Ahvenamaal on rakenduse alandstrafiken.ax abil lihtne liikuda, kuid saarele pääsemine on paraku keerukas. Laevaühendus on küll otse Tallinnaga, kuid sõidugraafik on pehmelt öeldes ebamugav. Teel Rootsi teeb Tallink peatuse Marienhamins, kuid edasi liikumiseks on see ikka ülemõistuse vara. Tagasitulek laeva on samuti alles pärast südaööd. Oluliselt kulukama, aga kvaliteetsema reisielamuse saab läbi Turu saarestiku suurematel kruiisilaevadel Ahvenamaad külastades. Paar korda aastas teeb Viking Line Ahvanamaa kruiise ka läbi Tallinna, kuid Eesti poolelt liitujatele on tingimused laevas nigelamad, et mitte öelda kohutavad. Igal juhul tasub aga laevakompaniide ebamugavused alla neelata, sest ka talvisel ajal pakub Ahvenamaa külastus hingele karget kosutust. Saarestiku rahulikku kulgemist hakkad lahkudes paraku kohe taga igatsema.