SINNA JA TAGASI ⟩ Pandeemia lõpp

Mehhikost on avalikus ruumis varem kohustuslikud näomaskid lõpuks kadunud ning hingedepäeva eel kanti sootuks teistsuguseid näokatteid. Foto: Krister Kivi

Ma ei tea, kus ma nakatusin, kuid kahtlustan Chicagot, kus üks vastutõttaja mulle otse näkku aevastas. Muidugi võis see juhtuda ka Brasiilias, kus logistasin tunde Itusse ja tagasi rahvast täis linnadevahelises bussis, või siis juba Méxicos, kuhu saabusin hingedepäeva eelõhtul ning kus pea kogu rahvas oli umbes kaks aastat kohustuslikuna püsinud näomaskidest lõpuks loobunud.

Ega vahet pole. Kui koroona pärast Eestisse naasmist paari aevastuse ja triibuliseks muutunud testiga endast märku andis, tundsin igatahes peaaegu kergendust. Ja kohe ka üllatust, et erinevalt neist politsei kaasaabil jõustatud kahenädalatest koduarestidest, millega pandeemia algaastal eraldati paremate tegevusplaanide huvides koduriigis viibinuist ka täiesti terveid välismaal käinuid, kehtib koroonapositiivseile tänapäeval «soovitus» (nii ütleb terviseameti koduleht) viis päeva kodus veeta.

Haigus ei tekitanud aga isegi palavikku ja lõhnameelgi taastus paari päevaga. Õnneks, lisan muidugi siinkohal ebausuga tembitud poliitkorrektsusega. Sest «võinuks minna ka teisiti».