Äraloendamist ihalevad boliivlased kasutavad valitsuse survestamiseks ekstreemseid võtteid

Osad tänavad on läbimatud, teistest barrikaadidest on seevastu üsna lihtne läbi sõita. Foto: Krister Kivi

Boliivia suurimasse linna Santa Cruzi reisides peab praegu olema valmis ootamatusteks.

«Hullumeelsus!» ütleb kerekas taksojuht ja tupsutab käterätikuga oma tugevalt higistama hakanud kiilaspead. See ei tule kuumusest, mis Boliivia suurimas linnas Santa Cruzis on samuti 30 kraadi ligi, vaid äsja läbitud kontrollpunktist, kus tal tuli oma sõitude kohta aru anda käes pesapallikurikat hoidnud aktivistile. Taplemiseks ei läinud, kuid läbi taksot samuti ei lubatud. Seega tuleb sihtpunkti saamiseks kasutada teisi teid.

Santa Cruzi elanik hoiab tõket üleval, et mootorratas alt läbi mahuks. Foto: Krister Kivi

Kuna juba on siiski esinenud inimohvreid, ei saa oktoobrist kestnud rahutusi Santa Cruzis nimetada «rahulikeks», kuid vägivald paistab olevat siiski pigem erand. Samas on  blokeeritud väga paljud teed ja tänavad, mis muudab linnas ringiliikumise keeruliseks ettevõtmiseks ning seiskunud on ka ühistransport. Põhjused? Nagu Lõuna-Ameerikas sageli: poliitilised. Aktivistid tahavad avaldada läbi tekitatud ebamugavuste survet La Pazis paiknevale keskvalitsusele, mis lükkas aastasse 2024 rahvaloenduse, kuigi see pidi aset leidma tuleval ehk 2023. aastal.

Poliitilisest agendast kõnelevad ka plakatid ning barrikaade kaunistavad Boliivia trikoloorid ja umbes 1,5 miljoni elanikuga Santa Cruzi linna rohevalged lipud. Lisaks barrikaadide ehitamisele on linna elanikud suures osas lõpetanud töö: kraanad seisavad pooleliolevate ehitiste kohal jõude, poed on suletud, restoranid niisamuti. Kes siiski töötab, teeb seda vaid teatud tundidel (osa ärisid avaneb lühikeseks ajaks õhtul) või rakendab erinevaid piiranguid (näiteks võidakse teha vaid kaasamüüki).

Poliitikast räägivad Boliivia elanikud ilmselt ka bensiinisabades. Liitri hind on siiski kordi odavam kui Eestis. Foto: Krister Kivi

Need, kes otseselt kuhugi tõttama ei pea, saavad aga elu ehk rohkem nautidagi. Aega ju on ja otsekui pärast radikaalset rohepööret on tänavad suures osas promeneerivate jalakäijate ja jalgratturite päralt. Märkab ka üksikuid skuutreid ja mootorrattaid, sest nendega on lihtsam barrikaadide vahelt läbi vingerdada, kuid autod võivad jääda hätta. Ühe teesulu äärde oli pargitud valge linnamaastur, millele ilmselt edasisõiduluba polnud antud. Aken oli lahti ning rooli taga lebas välimuse põhjal kõrgemasse keskklassi kuuluv valge naine. Arvatavasti oli ta paremate alternatiivide puudumisel otsustanud teha väikse uinaku.

Lipud ja loosungid on paljude barrikaadide kõige kaunim osa. Foto: Krister Kivi

Kohati valitseb teetõkete juures lausa festivalimeeleolu, eriti õhtul. Santa Cruzi kesklinnas olid ühele tänavale taritud ka käterättidega kaetud lauad, mille taga lubasid aktivistid pakkuda soovijaile «tasuta massaaže». Üsna palju barrikaadivalvureid on kuldses keskeas ja tulnud oma kätetööd valvama koos laste või lastelaste, termoste ja valge aiamööbliga. Ühest vaid laste peetavast kontrollpunktist sai juht läbisõiduloa pärast valvureile kommi andmist. Kuigi paljudes kohtades lastakse lennujaama sõitja või sealt ära minna soovija küsimusteta läbi, võidakse mõnes nõuda näha piletit, teises küsida aga raha. Alistunud ilmel kruvibki sohver akna alla ja ulatab tee blokeerinud nooremapoolsele mehele 5 bolivari (umbes 0,75 eurot). Nüüd langetab temagi keti ja möödume puuokstest kokkukantud risuhunnikust, mis meenutab lohakat koprapesa. Teisal on tee suletud omavahel ketiga ühendatud autokummide reaga, kolmandas on üle tänava veetud suur ja veel roheliste lehtedega puu...

Mõnikord on teeblokeerijate taktika suunata liiklus maanteelt kõrvalisematele tänavatele. Seal võib ruttu kaduda asfalt ja rataste all tolmab punakaskollane liiv. Auto ukerdab ekseldes kõrgete aedade vahel, kuid ees paistab uus kontrollpunkt ja tema taga veel järgmine... Liikumine Viru lennujaama või sealt ära võib võtta tunde ja nõuab üsna tugevaid närve.

Ka prügi pole Santa Cruzis pikalt linnatänavailt edasi liikunud. Foto: Krister Kivi

Siiski on toetus meeleavaldajatele Santa Cruzis suur. «Mida MEIE tahame,» parandas mind Hamptoni hotelli vastuvõtuleti töötaja rõhuga, kui olin pärinud, et mida meeleavaldajad küll saavutada üritavad. Ja vastus? Taas jutt rahvaloendusest!

Politsei midagi silmnähtavat ette ei võta, sest politsei, nagu ütles lõputuist teesulgudest küll silmnähtavalt häiritud taksojuht, on «probleemide jaoks». Meeleavaldamine boliivlaste nägemuses seda ei ole.

Ajakirjanduse andmeil võib oodata protestide levimist ka teistesse Boliivia linnadesse.

Rohkem reisilugusid leiab lehelt reis.postimees.ee.