Maailmaränduritest merekonteinerid hakkavad pensionile jäädes ise turistidele öömaja pakkuma
24. oktoober 2022, 20:59
Oma elu ära elanud ja mahajäetud merekonteiter ei pruugi olla esimene mõte, mis reisil olles ööbimisvõimalust otsides pähe tuleb – ent järjest enam inimesi lõpetab töö- või puhkusereisil oma päeva just mõnes neist.
Konteinerhotellid on kerkinud nii suurlinnadesse kui keset puutumatut loodust kõikjale – Ameeria Ühendriikidest kuni Austraaliani, Londoni südalinnast Gruusia suusakuurordini. Konteineribuum ei ole jätnud puudutamata ühtegi riiki ega kliimavööndit. Ega ka mitte Eestit.
Maailm liigub igas eluvaldkonnas ainulaadsemate, instagrammitavamate ja samas keskkonnasõbralikumate lahenduste poole ning seega pole üllatav, et uuskasutatud merekonteineritesse rajatud hotellid on nii populaarsed. Muidugi, konteiner on oma olemuselt metallist kõle kast, mis on seest pime ja väljast ligipääsmatu – midagi, mida veel eelmisel sajandil ei oleks keegi seostanud hubase ööbimiskohaga. Ent samas on konteiner ka praktiline, keskkonnasõbralik ja arhitektuuriliselt täiesti uutes kategooriates mõtlemapanev. Nii et oma tagasihoidlikkusele vaatamata on see üks silmapaistvamaid ehitusmaterjale. Vanade, mahakantud konteinerite kui keskkonnasõbraliku ehitusmaterjali avastamine on üks paljudest põhjustest, miks hotelliettevõtjad neid eelistama on hakanud. Aga mitte ainult. Konteiner on ka ülimalt vastupidav, neid on lihtne transportida – need ongi ju selleks loodud! – nende üksteise otsa ladumine pakub arhitektidele lapsikut mängurõõmu ning nagu plusse veel vähe oleks – kasutatud konteinerid on ahvatlevalt soodsa hinnaga.
Maga, söö, suple – konteiner sobib kõigeks
Konteinerhotelli nimi on väga otsekohene, hotellitoad on ehitatud merekonteineritesse. Reeglina võrdub üks konteiner ühe toaga. Olenevalt hotellist võib mõnes konteinerist saada näiteks hoopis baar, või nagu on juhtunud Beach Box hotellis Indias Goa rannas – ka ujumisbassein. Hoolimata karmist fassaadist ja varasemast tööst kaubakonteinerina tõotavad need aga kujuneda väga mugavateks ja pakuvad kõike, mida tavaliselt hotellitoalt oodata võiks.
Kuivõrd kasutatud konteinerite hinnad jäävad 3500–5000 euro vahele – muidugi pole need valmis kohe sissekolimiseks – eeldaks konteinerhotellide puhul pigem soodsat hinnaklassi, kuid suurem osa maailma konteinerhotelle paigutavad ennast pigem disain- ja ja isegi luksushotellide kategooriasse. Peamiselt Indiast, Vietnamist, USAst ja Austraaliast leiab mõne üksiku konteinerhosteli. Samas saab aga Gruusia suusakuurordis Gaudaris puhata suusa- ja joogahotellis, mis on suuresti ehitatud üksteise otsa laotud merekonteineritest ja positsioneerib ennast disainhotellina (tuba alates 150 eurost/öö), Tšiilis Valpariaso rannikul saab mööda saata öö merekonteineritest hotellis WineBox ( alates 121 eurost/öö) ja ega Eesti teistest maha jää – konteineris saab magada ka Tallinnas Telliskivi loomelinnaku külje all vanas raudteedepoos ehk Hektor Container hotellis (oktoobris–novembris öö hind ca 75 eurot/kahele).
Enamikku hotellipidajaid on konteinerite puhul vaimustanud nende vastupidavus ja võimalus neid suhteliselt lihtsalt paigaldada kohtadesse, kuhu erinevate ehitusmaterjalide transportimine ja kohapeal ehitamine on kulukas ning keeruline. Keegi ei mäleta, millal täpselt see konteinerivaimustus alguse sai, aga luksuslikud ja privaatsust pakkuvad konteinerid keset metsikut loodus, kaunitel randadel või uskumatuid vaateid pakkuvatel nõlvadel, milles ööbimise eest tuleb välja käia mitusada eurot, pole tänaseks enam midagi haruldast.
Diginomaadid kaubakoormate asemel
Tsaariaegne veduriremondidepoo Tallinna kesklinnas ei hiilga ei seda ümbritseva puutumatu looduse ega vaadetega, ent samas pole ka kindlasti kõige lihtsam hoone, kuhu hotelli rajama hakata – ruumi muljetavaldav kõrgus ahvatleb väga seda säilitama ja eksponeerima, milleks merekonteinerite teineteise otsa ladumine annab suurepärase võimaluse. Majja sisse astudes üllatab avarus, valgus ja isegi luksus, mida vedurite remondiks mõeldud hoone ja kaubakonteinerite kohtumispaigas ei oskaks oodata.
84 konteinerit on paigutatud tohutusse vanasse veduridepoosse kahele tasandile, millest igaüks on asetatud nii, et seal oleks piisavalt loomulikku valgust, et külalised ei tunneks end kui üksikvangistuses olevat. Kõik hotellitoad on ehitatud konteinerites, mis vaatamata oma karmidele fassaadidele ja varasematele eludele, mis tähendas kauba vedamist üle maakera, pakuvad rohkelt mugavust ja peaaegu kõike, mida hotellitoalt oodata võib. See pole mingi butafooria, need on tõelised merekonteinerid, mis on kokku ostetud Euroopast. Neid on kohapeal kõpitsetud, suuremaid mõlke välja löödud, et nad soliidsemad välja näeksid.
14-ruutmeetrine tuba tundub väike, olgugi, et on ruumikam kui arvukates Londoni hotellides. Hektori puhul ei pea mõõtma aga ainult enda konteineri ruutmeetreid. Igaühe isiklik konteiner on tõesti vaid koht magamiseks ja duši all käimiseks. Kogu elu käib ruumikates lounge’ides, köögis, vastuvõtualal, joogasaalis. Enamik teisi külastajaid tundub olevat end sisse seadnud palju pikemaks ajaks kui mina. See on perfektne koht diginomaadidele, hea ja vaimuka disainiga hotell, mille ökoloogiline jalajälg on nii pisike, et aitab natuke puhtamaks pesta ühest kohast teise lendava diginomaadi südametunnistust.
Võiks ka ma ise lõpuks päriselt loobuda juba liiga pikaks veninud ja kalliks kujunenud Tallinna elust ja peatuda kord nädalas linnas kohtumistel käies või varajasele lennule minnes just siin? Absoluutselt kindlasti võiks. Hotellil on parim mõeldav asukoht – Telliskivi loomelinnak oma arvukate söögikohtade ja galeriidega on õue peal, vanalinn mõne sammu kaugusel, igale poole saab jalutades või rattaga ning kui distants kisub pikaks, siis trammipeatus on ukse all ja raudteejaama jõuab viie minutiga.
Asukoht, asukoht, asukoht
Konteinerhotellide populaarsuse saladuse võti on külastaja jaoks tegelikult alati asukoht, keskkonnasäästlikkus on boonus (mida järjest enam otsitakse) ja ökonoomsus suur pluss hotelliomanike silmis. Tallinnas ei ole teistmoodi – pealinna kõige kuumemas piirkonnas Telliskivis sisuliselt ei olnud hotelli, kui tubli, ent väga isikupäratu ja keskkonnamõju mõttes kindlasti läbi mõtlemata Go Hotel Shnelli Balti jaamas kõrvale jätta, mille stiil ei vasta aga kuidagi disaini- ja kunstihuvilise seltskonna ootustele, kes Telliskivi piirkonnas töötab või aega veedab. Konteinerid andsid võimaluse ehitada see kiiresti, keerulise arhitektuuriga hoonesse ning ilmselt ka soodsalt – näiteks 2019. aastal välja hõigatud Radisson REDi ( Radissoni nn disainhotellide kett) tulek Telliskivi tänavale, mis esialgsete plaanide järgi pidi uksed avama juba järgmisel kevadel, ei paista mitte kusagilt.
Ka on mul Hektori konteinerhotelli jõudes hulk plaane, mida ümbruskonnas ette võtta võiks, aga avastades oma toast raamaturiiuli mitme lugemata krimkaga – sellised riiulid on igas konteineris – tunnen ma korraga, et olen sel õhtul valmis ainult voodis raamatut lugema. Võibolla korraks siiski lähen Fotografiskasse Andy Warholi näitust vaatama ja pärast sirvin Lugemikus natuke ka väärtkirjandust, söön õhtust vanas heas F-Hoones. Ja katsun kuidagi Eve Hansoni poest mööduda uut kleiti ostmata. Aga jalutuskäik Balti Manufaktuurini, kohv ja saiake Põhjala tehases – need nihkuvad järjest kaugemasse tulevikku iga voodis raamatuga veedetud minutiga, sest voodi on tõesti hea. Katsun leida madratsi tootja logo, aga paraku see ei õnnestu. Voodipesu suhtes olen edukam, see on 100 protsenti puuvillane, Ecolabeli tähistusega – kvaliteet ja keskkonnast hoolimine, mida leiab kahjuks liiga vähestest hotellidest.
Konteiner on lakooniline, ent väga nutikalt sisustatud. Voodi alt saab välja tõmmata kasti, kuhu laisk reisija, kes kohvrit kunagi lahti pakkida ei viitsi, avatud kohvri muretult ära mahutab. Kui ikka üldse ei viitsi kusagil lounge’is tööd teha, mahub ka toas väikese kirjutuslaua taga internetti sukelduma. Viimistluses on kasutatud palju naturaalseid materjale, näiteks vineeri, mis lubab külma metalse kesta täiesti unustada. Iga toa seinalt leiab ka lõbusaid fakte konteinerite kohta. Minu oma annab teada sellest, et vanasti, enne hotellitoa saamist, võis see konteiner mahutada näiteks 19 000 kilo riisi, mis on täiesti piisav kogus selleks, et kõik Tallinna inimesed endale kausitäie riisi saaks. Ja nagu on merekonteiner oma olemuselt üdini ratsionaalne, on seda ka konteinerhotell – uksed avanevad koodidega, ei mingit sahmerdamist võtmete ja uksekaartidega; prügikastid eri sorti prügi jaoks on koridorides, mitte ummistamas väikest tuba; temperatuuri saab reguleerida ja wifi parool on selgelt ja nähtavalt kirjutatud voodi kohale seinale, sest iga lapski teab, et enamik inimesi vedeleb oma laptopiga voodis, mitte ei istu siivsalt laua taga.
Ehkki lounge’is lopsakate puude all suurtel diivanitel logelemiseks, mediteerimiseks või joogaks on hotellis ruumi küllaga, armastab suurem osa mu naaberkonteinerite elanikke istuda Hektori baaris ninapidi sülearvutis. Kohvik-baar-vastuvõtuala ongi väga mõnus koht ja avastan ise ehmatusega, et hommikusöögi ajal jään sinna unelema ja hiiglasliku hapusaiaga valmistatud sooja võileiba sööma rohkem kui tunniks. Peaksin juba ammu olema hommikukohviga kohtumisel ühes järgmises kohas! Aga kohv on hea ja kuna asukoht on veel parem ja kõigele lähedal, jään lõpuks kohtumisele hiljaks ainult minuti, mis minu puhul ei lähegi hilinemisena kirja.
Suur osa teisi külalisi – vähemal see osa, kes on viitsinud tööpäeva hommikul ärgata enne üheksat – tundub juba oma arvuti taga tööd tegevat. Ent lauad, kus elavalt juttu aetakse, paistavad olevat moodustunud juhuslikult hotellis kohtunud inimestest. Kedagi ei tundu häirivat, et õues kogunevad taevasse sünged pilved, merelinn tähendab kuldse liivaranna asemel läbilõikavat külma tuult või et tänavad on sopased. Neile paistab Tallinn selgelt äge ja trendikas linn, kus asjad juhtuvad, inimesed kohtuvad ja kunagi ei hakka igav.
«Ja veel milline hotell!» ütlevad nende pilgud. Eesti esimene konteinerhotell on end tõestanud konteineritemaailma tippliiga tegijana.