Peaaegu igaüks teab seda «Viimsest reliikviast» tuttavat laulu, milles vabal lapsel soovitatakse põgeneda ja maailma vabadus endaga koos peitu viia. Viimane võimalus pole ehk veel käes, kuid miks peaks põgenema vaid lapsed, kui vabadus maitseb hästi igas eas?
«Novembri alguses sõidan ära ja olen Egiptuses kuni kevadeni,» teatas tore taksojuht, kelle küüdis hiljuti reisisin. Tal oli kõik läbi mõeldud: sümpaatse ja kõigi mugavustega korteri saavat Hurghadas 200 euro eest kuus ning ees ootavad päikselised kuud täis hiliseid ärkamisi, kohvikutes käimisi, rannas lesimisi ja kohapealsete eestlastega suhtlemist. Ja muud elukallidust – olgugi et Egiptuseski on inflatsioon olnud võimas – ei maksa Eesti omaga võrdlema hakatagi.
