Laske mind välja!

Hommikune liiklus Pirita teel. Foto: Mihkel Maripuu

Psühhoanalüüsis sümboliseeris rong kõige muu kõrval ka saatust ning on arvatud, et Freudi aja inimestele oli piki rööpaid edasituhisemine ühtaegu kindlustunnet pakkuv kogemus ja häirituse te-kitaja. Aeroplaanid oma taevastel trajektooridel võivad panna kogema midagi samalaadset. Teadmises kindlatest rutiinidest, protsessidest ja protokollidest on ühelt poolt midagi turvalist ning sündmuste käigu üle kontrolli loovutanu saab vabanenult nautida rännakut läbi hiiglasliku ja alati muutuva taevaakvarelli.

Samas tekitab minus alati hoomatavat ärevust, kui lennuk pikalt maa peal seisma peab, nii et me kuhugi ei lähe või lennukist välja ei saa. Neil hetkedel võid end kiiresti tundma hakata raudlõksu sattunud loomakesena. On isegi Tallinnas juhtunud, et keegi pea veerand tunni jooksul maandunud õhusõiduki ukse avamiseks vajalikke toiminguid ära teha ei suuda. Ka stardieelsete viivituste puhul on lennufirmale ökonoomne reisijaid «kenasti lennukis hoida».