Kas Sergei Lavrov lendas ÜROst tagasi tõesti üle Eesti? (3)
28. september 2022, 22:21
Mõni päev tagasi ÜROs Kremli sõjategevust õigustada püüdnud Venemaa välisminister Sergei Lavrov reisis New Yorki ja tagasi Venemaa valitsusele kuuluva IL-96-300 pardal, mis Flightradar24 esialgseil andmeil läbis Eesti õhuruumi.
Taolisi vana kooli reisilennukeid IL-96-300 on Airfleetsi andmeil Kremli lennupargis tervelt tosin. Facebooki gruppi Plane Spotting Estonia jõudsid peagi reaalajas tehtud kuvatõmmised Flightradar24 keskkonnast, mis paistsid näitavat, et ÜROst tagasiteel olles lendas Lavrovi vedav IL-96-300 esmalt üle Atlandi, sisenes siis Norra õhuruumi ja ületas ka Soome, justkui Venemaa lennukitele Euroopa Liidu kohal kehtestatud lennukeeld ei kehtikski.
Veelgi huvitavam on, et kella poole üheksa paiku hommikul paistis IL-96-300 olevat ületanud Soome lahe ja sisenenud Tallinna ja Rakvere vahelt Eesti õhuruumi, kust suund võeti Peipsi ülaosa riivates Moskvale.
Kas Venemaa diplomaate vedavatele lennukitele kehtivad eriõigused või kuvas Flightradar24 mingil põhjusel valeinfot?
Lennuliiklusteeninduse pressiesindaja Hedwig Meidra vastab Postimehe reisiveebi päringule kindlalt, et kõnealune lennuk Tallinna FIRi (lennuinfo piirkonda) ei läbinud.
«Alates 26. veebruarist 2022, mil Eesti Vabariigi Valitsus kehtestas lennukeelu Vene Föderatsiooniga seotud lendudele Eesti Vabariigi territooriumil ja territoriaalvete kohal, pole üle Eesti lennanud Vene Föderatsiooniga seotud õhusõidukeid,» rõhutab Meidra.
Ta selgitab, et lennukeeld kehtib Vene registris olevatele õhusõidukitele, Vene lennufirmade käitavatele õhusõidukitele (sh neile, mis on registreeritud kusagil mujal), Vene ettevõtete liisitud õhusõidukitele jne. Keelatud on nii siseneda, väljuda kui ka lennukeelu all olevas õhuruumis viibida.
«Lennukeeld ei puuduta selliseid lende, mis kas tulevad Venemaa poolt või suunduvad Venemaa õhuruumi, näiteks Hiinast tulevad kaubalennud,» lisas ta. Tema sõnul ei kehti lennukeeld ka rahvusvaheliste vete kohal olevas õhuruumis.
Mõni aeg pärast Lavrovi tagasilendu ilmus ka Flightradarisse uuendatud info, millel IL-96-300 marsruut hoopis teistsugune: lennuk lendas üle Põhja-Atlandi, tegi kaare ümber terve Skandinaavia ja sisenes alles siis Venemaa õhuruumi.
Seega ei tasu Flightradari infot alati võtta puhta kullana. Populaarses lennukite reaalajas jälgimise keskkonnas öeldakse selgituseks, et ebakorrektset infot võidakse kuvada näiteks siis, kui lennuki transponder edastab mingil põhjusel vale või ebapiisavat infot lennuki asukoha kohta. Kui kasutatakse kutsungit, mis minevikus varem samal marsruudil tarvitusel olnud, võivad Flightradari arvutid uue info puudumisel pakkuda lennuki asukoha kaardil välja ka varasema teabe põhjal.
Neljamootoriline IL-96-300 on muidu nii kehva renomeega Venemaa lennukitööstuse kohta ebatüüpiline õnnestumine. 1988. aastal esmalennu teinud lennukitüüp ei ole siiani sattunud ühtegi reisija surmaga lõppenud õnnetusse.
Rohkem reisilugusid leiab lehelt reis.postimees.ee.