P, 2.10.2022

NÄDALA REIS ⟩ Masuuria masuurikad

Ingvar Luhaäär
Masuuria masuurikad
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Maailma suurim tellistest linnus ehk Malborki loss sai 14. sajandil Saksa ordu keskuseks. 
Maailma suurim tellistest linnus ehk Malborki loss sai 14. sajandil Saksa ordu keskuseks. Foto: Ingvar Luhaäär

Kui Poola Masoovia hertsogile Konrad I valmistasid ­peavalu Läänemere-äärsed paganlikud hõimud, tuli ta 1220. aasta paiku mõttele appi kutsuda Saksa ordu, mis oligi asutatud just paganate ristiusku pööramiseks. See ei olnud hea mõte. Orduvennad muidugi tulid, kuid või nad siis enam ära läksid, hakkasid kohapeal ehitama kivikindlusi, asutasid sinna isegi oma peakorteri Marienburgi (poola keeles Malbork), millest sai maailma suurim telliskiviloss. Nii kujuneski neil aladel välja Ida-Preisimaa, poolakad kaotasid aga pikaks ajaks juurdepääsu merele.

Kuna Liivi ordu ühines Saksa orduga, on Marienburgil olnud Eesti ajaloos oluline roll, siin on arutatud ja otsustatud ka Liivimaa asju. Rohkem kui ajalooseigad hakkasid mind lossi saalides ja aedades ringi kõndides kütkestama siiski hoopis kujutluspildid sellest, et ka omaaegses Viljandi ordulossis võis üks ja teine nurgake välja näha sama romantiline.

Mõni ronitaim, näiteks ­luuderohi, armastab väänelda päikesesoojadel kivi­müüridel. Ordulosside välisseinu kaunistasid erivärvilistest tellistest laotud ornamendid. Viljandi on liiga varemeis, et sealt veel midagi sellist välja lugeda. (Vastseliina lossi varemed pole palju paremad, kuid neil on niisuguseid kivimustreid siiski veel näha.)

Märksõnad
Tagasi üles