SINNA JA TAGASI ⟩ Rändlindude aeg

Amsterdamis osatakse ka voodikohtade eest raha küsida.  Foto: booking.com, kuvatõmmis

Eestis on hea elada, sest meil lasevad autojuhid jalakäijaid üle tee. Mõningaid probleeme võib ju olla – kontrollimatu inflatsioon, maharaiutud lapsepõlvemetsad ja taevarannal lõõmav sõjaoht –, aga kui seisan sebra ääres ning autode laviin jääb pidama, tulvab mu südamesse peaaegu alati õnne- ja tänutunne. Neil hetkedel näib Eesti täis üksteisega arvestamist ja võrdsuse­ideaale... nii umbes kümneks sekundiks.

Vahel ei pane isegi viisakate autojuhtidega riiki sündimise lotovõit aju piisavalt dopamiini nõristama. Neil hetkedel põgenesin vanasti reisile, et silmad teistsuguses keskkonnas puhanuna kodumaa võlusid selgemalt näeks. Mitmel põhjusel pole see viimasel ajal olnud niisama lihtne. Tänavu peamiselt seetõttu, et reisimagustoitu on korraga otsustanud endale topeltportsu ette tõsta suur osa maailmast.

Koroonaeelsel ajal võis näiteks Amsterdamis üsna sageli saada 99-eurose eripakkumisega öömaja maitsekas Swissôtelis, kuid nüüd – raporteerin seda, olles teostanud hinnauuringu eelolevaks nädalavahetuseks – on tariif nelja- või pigem viiekordne. Aga kus saaks siis Amsterdamis ööbida saja euro eest? Hostelis kaheteistkümne inimesega jagatud ruumis, kui sedagi! Näiteks Durty Nelly’s Inn oli otsustanud küsida voodi­koha(!) eest tuleval reedel suisa 121 eurot.