Euroopa jõgede veetaseme langus on sundinud rannarootsi stiilis purjelaeva «Runbjarn» (tõlkes «Ruhnu Karu») rännuplaane muutma ning septembris purjetatakse seetõttu mööda Moselli jõge.
Põud pani «Ruhnu Karu» marsruuti muutma
Ukraina suunas varasuvel teele asunud rännu- ja ekspeditsioonilaev «Runbjarn» annab oma sotsiaalmeediakontol teada, et «Kesk-Euroopat Põhjamerega ühendava Reini veetase on nüüdseks langenud 75 protsenti allapoole laevatatavat süvist, kokku ligi 2 meetrit.» Kuigi «pisitillu nunnu Runbjarnikene» on vaid 1,5 meetrise süvisega, olevat veetase alanenud sedavõrd, et mööda Reini liikudes tuli «kohati tuli hoogu koguda, et madalatest üle saada», mistõttu langetati otsus algselt planeeritud trassi muuta ja septembri algul keerati hoopis Moseli jõele.
Tänu tammide ja lüüside süsteemile on Moseli kallaste vahele piisavalt vett ja «Runbjarni» meeskonna sõnul olevat kenad kaeda ka Moselilt avanevad vaated mägedele, küladele ja viinamarjaistandustele. Jõeturismi huvilistel on alates 17. septembrist kuni 13. oktoobrini võimalik teha kaasa viiepäevaseid etappe Trieri ja Koblenzi vahel.
Runbjarni veebilehel sõnatakse, et «nagu õigele ekspeditsioonile kohane, polegi väga selge, mis moodi ja millal me Mustale merele välja jõuame. Läbi Euroopa merede, jõgede ja kanalite rännates tahame jõuda 2022 sügiseks mandri keskele, et seal talvituda. Eks siis 2023 vaatab, kuidas edasi.»
«Runbjarn» on ehitatud ajalooliste Ruhnu hülgeküttide ja kaubavedajate jahta eeskujul ning seilanud varem muuhulgas Valgel merel ja Loch Nessi, Laadoga ning Onega järvedel. 2009. aastal kasutati laeva ka laulupeotule Pärnust Tallinna toomiseks.
Veebilehel Travelpulse andmetel on väidetavalt viimase 500 aasta kõige hullem põud lisaks Reinile langetatud veetaset ka näiteks Doonaul ning sundinud paljusid jõekruiisifirmasid lubatud reise ära jätma või marsruute tõsiselt ringi tegema.
Rohkem reisilugusid leiab lehelt reis.postimees.ee.