ÜHEOTSAPILETIGA INDIAS ⟩ Kaebleva eestlase šokiravi Goas

Slummielu valu ja võlu. Foto: Rain Uusen

Indias ei saa ükski päev elada oma kinnisideedes, euroopalikus korraarmastuses ega varakult valmis mõeldud plaanides. Ja kui sul need on, siis raputab tegelik elu need pilbasteks paari tunniga. Aga seda ma Goasse kogema ja avastama läksingi, kuidas elada teisiti.

India seostub reisiblogidest tagasi peegeldades või temaatilise paketireisiga vürtsiriiki (vürtse jagub siin tõesti igasse suutäide ja hambavahesse) külastades lõputute karride, mediteerimislaagrite ja palvekodade ning rannapuhkuse ja meeletult põneva kauplemisega. Kui sügavamaid kihte kogeda, tõmbavad selles vaesusest, kavalusest ja kahepalgelisusest läbi imbunud kultuuris hoopis teised tuuled, mis võib eurooplasel pea pööritama panna või isegi vihastama ja nutma ajada.

Mediteerimine ei ole mullegi võõras: pärast lahutust oma hindust abikaasast olen mediteerinud tuhandeid tunde, seda nii kirjutades kui ka vaikuses mõtiskledes. Aga India argipäevas mediteerivad ainult turistid, kohalikud kas molutavad või viilivad, välja arvatud üksikud pühendunud. Samas on Goa kohaliku argieluga kohanemine ajuti kui süvameditatsioon, sobrades oma hirmudes, tahtmistes ja mugavusteihas.