POLE MEELDIV ⟩ Lennusaatja räägib, mis juhtub siis, kui lennuki pardal keegi sureb

Kui lennureisija sureb, ei ole see põhjus marsruudi muutmiseks ega hädamaandumiseks Foto: Shutterstock

Meditsiiniline hädaolukord tekib keskmiselt ühel lennul 600-st. Tavaliselt on tegemist vererõhuprobleemide, iivelduse või südameprobleemidega, aga umbes 0,3 protsendil juhtudest tuleb ette lennureisija surma.

Vastupidi levinud arvamusele ei pea piloot sellisel juhul hädamaandumist tegema. 

Tegelikult puuduvad ranged eeskirjad ja reglemendid selle kohta, mida piloot ja meeskond peaksid sellisel juhul tegema. Lennukid on varustatud hädaabiseadmetega, nagu defibrillaator, ja stjuardessid läbivad esmaabikoolituse, mis annab neile kvalifikatsiooni elustamiseks. Kui aga see kõik ei suuda surma ära hoida, nihkub fookus normaalsustunde säilitamisele lennukis, isegi kui see tähendab surnukeha istuma jätmist oma kohale.