Miks ometi Tallinkis pole ühtegi naiskaptenit?

Foto: Wladyslaw Sojka / Wikimedia Commons

18. mail tähistati maailmas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni egiidi all naismeresõitjate päeva ning suur Euroopa laevafirma Stena Line teatas sel puhul, et ülendab ametisse oma esimese naissoost kapteni. Kus on naiskipperid aga Eestis?

Stena Line esimeseks naiskapteniks sai 34 aastat vana šotlanna Lynette Bryson, kes hakkab juhtima ööreise Stena 1500 reisijat peale võtval laeval Stena Adventur, mis seilab Walesi ja Iirimaa rannikute vahel. Naiskaptenid pole enam midagi ebatavalist ka lennunduses, kuid laevadel jõuavad naised siiani kaptenisilla tähtsaima toolini veel haruharva. 

Naissoost merendustöötajate päeva tähistati 2022. aastal esimest korda. Foto: Kuvatõmmis IMO veebilehelt

Tallinki kommunikatsioonivalla peaspetsialist Kai-Ines Nelson kinnitas Postimehe reisiveebi küsimustele vastates, et kõrgeim naissoost laevajuht Tallink Siljas on praegu Silja Serenade´i vanemtüürimees. Teadaolevalt on vanemtüürimeheks saamise eelduseks sisuliselt kaptenidiplomi olemasolu. Silja Serenade seilab Soome lipu all.

Sellel, miks kapteniametisse edutatud naisi merel nii vähe on, on mitu põhjust. Esiteks on naisi merenduses lihtsalt vähe: nagu selgitab Stena Line esindaja Soome reisiuudiste portaali Matkaviikko vahendusel, on maailma 1.2 miljonist meremehest naisi 2 protsenti. Postimehe reisiveebile on asjatundjad selgitanud, et Eestile on spetsiifiline veel teinegi probleem: nõukaajal võeti kõrgematesse merekoolidesse, kus on saanud oma hariduse enamus tänaseid kapteneid, õppima vaid mehi. 1990ndatel suhtumine muutus, kuid laevanduses kehtib edutamisel ka staaži arvestamise põhimõte, mis tähendab seda, et juba nüüdseks kaptenisildadele jõudnud  noorema põlve naistel tuleb tähtsaima töökoha saamise võimaluse avanemist veel oodata. Siiski usutakse, et hinnanguliselt viie kuni kümne aasta pärast pole ka Eesti laevadel naiskaptenid enam olemata. 

Sõjaeelses Eestis püüdles kaptenipaberite poole Saaremaalt pärit Aleksandra Laas, kes sai kaubalaeva motoristi ja tüürimehe paberid ja tegutses ka tuukrina. Kapteniks saada ta aga ei jõudnud, sest enne tuli sõda vahele ning Aleksandra põgenes vabamasse maailma. 

Maailma ajalugu tunneb mitmeid kuulsaid naiskapteneid. Näiteks loeb veebileht Marine Insight üles poolatari Krystyna Chojnowska-Liskiewicz´i, kes seilas 1978. aastal ühegi peatuseta üksi ümber maakera ning 18. sajandil Islandi vetes tegutsenud kapten Thuriduri, kes oli tuntud selle poolest, et tema meeskonnas ei saanud aastate jooksul hukka  ühtegi meremeest.

Rohkem reisilugusid leiab lehelt reis.postimees.ee.

Aleksandra Laasi sensatsioonilised soovid paelusid sõjaeelse Eesti ajalehti korduvalt. Foto: Kuvatõmmis Digari veebilehelt / Tallinna Post