/nginx/o/2022/05/13/14549990t1h94a4.jpg)
Reisides kipub juhtuma, et samasse kohta tagasi minnes ei pruugi sattuda samasse kohta. See tuntud Herakleitose ühte ja samasse jõkke astumise võimatuse lugu. Ehk oled ise vahepeal muutunud. Uuenenud, jäänud vaesemaks või saanud hoopis jõukamaks või on seltskond teine ja ilm.
Aga kõik see on tore. Nii ei saa maailm iial otsa, ei kordu. Samas midagi on tuttav ja äratuntav. See on nagu armastatud naisega, keda pole kaua näinud. Naine pole küll Herakleitose jõgi... aga samas, kes teab: «Sinu süda on kui Emajõgi, voolab tasa, tundmata ta vägi... täna võin ma neidu armasta, homme vaatan, kuidas temast lahti saan.»
/nginx/o/2016/03/28/5205651t1h324e.jpg)