REISILUGU ⟩ Teeme tutvust Norra linnaga, kuhu ei maeta ühtegi surnut

Longyearbyen Foto: Shutterstock

Longyearbyen on Norrale kuuluva Svalbardi saarestiku suurim asula ja saarestiku halduskeskus. Elanike arv muutub asulas pidevalt, kuid on enamasti 2200 ja 2400 vahel. Asula paikneb Lääne-Teravmägede saare läänerannikul Adventfjordi nime kandva lahe lõunakaldal.

Longyearbyen asub 78° põhjalaiusel. Asukohast tulenevalt kestab Longyearbyenis polaarpäev (mil päike püsib ööpäev läbi silmapiirist kõrgemal) 18. aprillist kuni 23. augustini ja polaaröö (mil päike ei tõuse kordagi silmapiirist kõrgemale) 27. oktoobrist 15. veebruarini. Tsiviilhämarik (mil päike on silmapiirist 0 kuni 6 kraadi allpool ja seetõttu on ka keskpäeval väga hämar) esineb perioodil 13. novembrist 29. jaanuarini. Asula läheduses paiknevate mägede tõttu ei ole Longyearbyenis päikest näha aga kuni 8. märtsini.

Longyearbyenis valitseb tundrakliima. Svalbardi läänerannik, kus Longyearbyen asub, on saarestiku kõige soojem ja niiskem piirkond. Seetõttu ei ole imeks pandav, et kõrgeim seni mõõdetud temperatuur on Longyearbyenis olnud 21,7 °C (mõõdetud 2020. a juulis). Madalaim mõõdetud temperatuur on seevastu olnud -46,3 °C (mõõdetud 1986. a märtsis). Nii nagu Svalbardis tervikuna, on ka Longyearbyenis keskmine temperatuur viimastel aastakümnetel suhteliselt kiiresti tõusnud – perioodil 1970–2020 on tõus olnud 3,6 °C ehk ligikaudu viis korda nii kiire kui maailmas tervikuna. Seejuures on talvede keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 6 °C.

Viimastel aastatel on Longyearbyenis olnud päevane keskmine maksimumtemperatuur jaanuarist märtsini -11 – -12 °C, aprillis ja novembris – 8 – -9 °C, mais -3, juunis 2 – 3 °C, juulis ja augustis 5–7 °C, septembris -1 °C, oktoobris -4 °C ja detsembris -10 – - -11 °C. Keskmised öised miinimumtemperatuurid on olnud detsembrist märtsini -16 – -19 °C, aprillis ja novembris -14 °C lähedal, mais ja oktoobris -6 – -9 °C, juunis ja septembris 0 - -3 °C ning juulis ja augustis 2–3 °C. Sademete hulk on Longyearbyeni piirkonnas oluliselt väiksem kui Svalbardi enamikel teistel aladel. Näiteks Longyearbyeni lennujaama alal sajab aastas alla 220 mm, mujal Longyearbyenis kuni 350 mm. Juunist septembrini sajab ligikaudu pooltel päevadel, kuid sademete hulk ei ületa üldjuhul siiski 40 mm kuus. Aastakeskmine UV-indeks on 1 lähedal ja üldjuhul ei tõuse see ka suvekuudel kõrgemale 2-st.

Vaata videost, milline on elu maailma põhjapoolseimas linnas:

Longyearbyeni asula rajati 1906. a, mil saarestikus hakati kivisütt kaevandama. Kaasajal on Longyearbyen paljude näitajate alusel maailma kõige põhjapoolsem koht. Esiteks on tegemist maailma kõige põhjapoolsema asulaga, kus elab enam kui tuhat elanikku. Teiseks on tegemist kõige põhjapoolsema asulaga, kuhu toimuvad regulaarlennud. Longyearbyenis asuvad maailma kõige põhjapoolsem haigla, kool, lasteaed, kaubamaja, pangakontor, pangaautomaat, alaliselt tegutsev lennujaam, kommertssadam, kino, bussijaam, kunstigalerii, fotogalerii, avalik raamatukogu, ülikooli õppelinnak, spordihoone, ujula, ööklubi ja kõrts.

Huvitav fakt: kunagi oli Longyearbyenis ka surnuaed. 1930. aastatel aga avastati, et igikeltsa tõttu surnuaeda maetud laibad ei lagune ja sellest ajast alates viiakse surnud Mandri-Norrasse.

Loe Longyearbyeni linnast pikemalt Reisigurust!