/nginx/o/2020/07/03/13186384t1h590f.jpg)
/nginx/o/2022/05/06/14533201t1h190f.jpg)
- Niihästi Brasiilias kui ka Peruus hakkab eestlase rahakott rõõmust laulu joristama.
- Rio de Janeiros viibedes olete tõenäoliselt minutise käigu kaugusel imelisest kohvibaarikesest.
- Mustjas tervisejook chicha morada on kõigis hästi varustatud Peruu toidupoodides.
On märtsi lõpp ja lennuk ripub õhus kusagil São Paulo ja Fortaleza vahel. Tahaksin kangesti midagi põske pista, kuid kuna Brasiilias kehtivad parajasti karmid koroonareeglid, on riigisisestel lendudel peatatud igasugune toitlustamine, et reisijad mitte mingil juhul näomaski eest ära ei võtaks. Ainsad, kes tohivad süüa, on lennukompanii LATAM stjuuardid ja stjuardessid: vaevalt on õhusõiduk ettenähtud kõrguse saavutanud, kui üle kabiini venib ahjukestes kuumutatava lennutoidu tuttav vine ning peagi hakkavad lennusaatjad äraseletatud näol ja tähtsal sammul kandikute ja fooliumiga kaetud toidukarpidega mööda vahekäiku ringi tormama, transportides ninaesist ka lennuki teistes osades viibivatele kolleegidele.
Kuna istun kohe kardinaprao juures, saan stjuardesside mõnusa ja kiirustamatu söömingu kõigist detailidest osa: maskid võetakse eest, kahvlid keerlevad õhus ning ka juttu jätkub kauemaks. Koriseva kõhuga vaatlejale näib lausa uskumatu, kui palju toitu vapratele lennusaatjatele kolme tunni jooksul sisse mahub. Kui reisijad pardalt lahkuvad, tuleb neil arvatavasti end vanade roomlaste kombel udusulekese abil kergendada, et tagasilennuks ja järgmiseks söömisorgiaks uuesti valmis olla.
Soodne ja kaootiline
Fortaleza riigi kirdeosas ja Atlandi ookeani rannikul on tüüpiline Brasiilia troopilise osa linnake: laisk, liikumatu ja palav nagu ülekuumenenud kass (ütlen linnake, ehkki tean, et elanikke on Fortalezas umbes sama palju kui Lätis, kuid mingil seletamatul kombel pole neid siiski peaaegu üldse märgata, vähemasti südalinnas ja pühapäeval, mil Fortalezasse jõuan).
Nagu Brasiilias sageli, ripub õhus Damoklese mõõga kombel mingi kerge ohuaimdus, eriti neis kvartaleis, kus kergelt lehkavail tänavail on palju mustavaid inimkogusid; magajaid või niisama lamajaid. Kuid peale selle, et üks pahur mees mul röökides paar tänavavahet järel käib, ei juhtu siiski mitte midagi erilist ning jõuan turvaliselt hotelli Nordeste Palace, kus öö maksab omaette toas vaid 21 eurot ja 48 senti.
/nginx/o/2022/05/06/14533204t1h45d3.jpg)
Tõsi, toa aken oli suunatud hoone keskel olevasse pilkaselt pimedasse ventilatsioonišahti ning ka muidu oli plinkivaist päevavalguslampidest kõledaks valgustatud loss päris pentsik, näiteks toimis fuajee osaliselt ka hotellis peatuvate külastajate garaažina.
Ent ikkagi: vaid 21 eurot ja 48 senti! Selliste hindade juures võib suurema nurinata püüda alla neelata ka õhtusöögi, mis koosneb hotelli restoranis mikrolaineahjus üles sulatatud sügavkülmutatud lasanjest, mille maitsestamisel ei ole kindluse mõttes kasutatud isegi mitte soola. Õigluse huvides tuleb öelda, et märksa rohkem avaldas muljet majutuse hinnas sisaldunud hommikueine värskete saiakeste ning viilutatud arbuuside ja papaiaga.
Suhkruasendajad on kõikjal Brasiilia kohvikutes; kui müüja saab aru, et kavatsete kohvi juua mõrult, võib tema silmis näha välgatamas õudust, kurbust ja arusaamatust.
Väga huvitav Brasiilia köök üldjuhul ei ole. Kui jätta kõrvale spetsiaalsed liharestoranid churrascaria’d, kus tõesti imemaitsvaid krõbedaid viile välgutatakse äsja tulelt võetud varrastelt, kalduvad «praed» hiidriigis olema kalorirohked, kuid samas üsna fantaasiavaesed keedetud riisi ja/või friikartulite, mustadest ubadest tehtud hautise, keedetud manioki, salatilehtede ja saapatallaks mooritud valgu komplektid.
/nginx/o/2022/05/06/14533205t1hd46b.jpg)
Kergemad suupisted on õnneks märksa maitseküllasemad. Kui leiate end näiteks Rio de Janeirost, ei ole te suure tõenäosusega kunagi kaugemal kui minutise jalutuskäigu kaugusel imelisest kohvibaarikesest, mille töötajaid ja kundesid varjab vihma eest maja teine korrus, sellal kui välissein selle klassikalises mõttes puudub üldse: ööseks veetakse asutuse ja ohtliku tänava vahele akendeta metallkardin.
/nginx/o/2022/05/06/14533211t1hf9ff.jpg)
Sellises kohakeses võib helgel päevatunnil tänavasaginast ja värskest tuuleõhust osa saades nautida rasvaseid ja oma õrnuses kergesti näppude vahel lagunevaid kanapirukaid coxinha’sid, tumepruuniks praetud sügavamaitselisi lihakroketeid kibe’sid, õhulisi juustupalle pão de queijo’sid, salat-euterpepalmi purustatud viljadest valmistatud mürkmagusat (kuid väidetavalt ka väga antioksüdandirohket) purpurset jäätiselaadset massi açaí’d ning muidugi kohvi, mis on Brasiilias lihtne, kuum, süsimust ja suhkrurohke.
Kohvi võib magustada ka suhkruasendajaga – erisugused tabletikeste või tilgakeste kujul manustatavad suhkruasendajad kuuluvad Brasiilia kohvikute standardvarustusse –, kuid kui kohvimüüja saab aru, et kavatsete kohvi juua mõrult, võib ta silmis näha välgatamas õudust, kurbust ja arusaamatust.
Peruu õhus on maisihõngu
Lõuna-Ameerika teises servas paiknev Peruu on mõneski mõttes Brasiilia vastand, niihästi kultuuriliselt kui ka klimaatiliselt. Tänu Humboldti hoovusele on õhk (ja ookean) siin märksa külmem kui troopikast oodata võiks ning inimesedki tunduvad kaootiliselt keerlevaist brasiillastest reserveeritumad ja reeglile allutatumad. Võimalik, et mulje tekkimist soodustasid maskid: kui Rio de Janeiros oli märtsis värskelt maskisund kaotatud, siis Limas kanti maske – ja just nimelt mitmuses, kahte ülestikku – kohustuslikult ka vabas õhus (praeguseni kehtib kahe maski reegel edasi Peruus siseruumides).
/nginx/o/2022/05/06/14533208t1h2637.jpg)
Ainsa seadusliku aluse maskide eemaldamiseks lõi söömine või joomine ning selleks pakub Peruu õnneks ohtralt võimalusi. Riigi tuntuim roog on kiirmarineeritud kalaroog ceviche (Peruus pigemini salat kui supp), kuid süüa võib Limas oivaliselt saada ka väga lihtsates tänavaäärsetes söögikohtades.
/nginx/o/2022/05/06/14533212t1h3060.jpg)
Mäletan senini üht suurepärast ja umbes kolm eurot maksma läinud komplektlõunat, mis sisaldas küpsetatud ja kergelt soolatud maisiteri, päevaprae mõõtu riisi, kanafilee ja viilutatud avokaado rooga ning nende kahe käigu vahel serveerituna eine tõelist staari – kuldselt küütlevat ja suurepärast kana-nuudlisuppi, millest vaatasid välja poolik keedetud muna ning armastatud linnu kollased ja kronksus varbad.
/nginx/o/2022/05/06/14533210t1h2e65.jpg)
Kana võib Peruus pakkuda ülepea kulinaarseid väljakutseid, näiteks võib eestlasele olla harjumatu roog sangrecita, mis kujutab endast küüslaugu ja teiste vürtside kaasabil küpsetatud kanaverekäki tükikesi.
Joogipoolisest püüab kindlasti pilku eredalt strontsiumkollane Inka Kola, mis on Peruus väga hinnatud, kuid maitseb mu meelest nagu kerge sidrun-aloisia aktsendiga toiduvärv. Seevastu julgustaksin kõiki proovima lillat värvi chicha morada’t, mis keedetakse kerge kaneeli- ja nelgilisandiga maitsestatult kokku purpursest maisist, ananassikoortest ja küdooniatest.
/nginx/o/2022/05/06/14533206t1h3126.jpg)
See karastav ja tume, peaaegu arooniamahlana mustjas tervisejook, mida valmistatakse paljudes kodudes, on pudeldatult saadaval kõigis hästi varustatud Peruu toidupoodides. Jookide puhul ei saa mööda ka kokaleheteest – peenelt mõrkja mekiga kergelt toniseerivast joogist, mis on Peruus erinevalt kokaiinist täiesti legaalne –, kuid palju avastamisrõõmu pakuvad ka Peruu puuviljad, mille valik on tänu mägede ja vihmametsade lähedusele erakordselt rikkalik: pruunikaskollane lucuma mekib nagu lõhnaõlitilgaga rikastatud vahtrasiirup, cocona’s ühineb tomati värskus sidruni hapususega, haprad granadillid on täis krõmpsuvaid ja hallikasrohelisi konnakudusarnaseid seemneid ning kreemikasvalged, kergelt banaani ja maasikat meenutavad cherimoya’d on sama suured kui kaks kokkupigistatud rusikat.
Pileteid tasub osta pigem varem
Kuigi Peruu ja Brasiilia asetsevad teineteisest üsna kaugel, tasub kaugele kontinendile reisides kaaluda mõlema riigi külastamist: oskaja reisiagent võib näiteks lennufirma LATAM avaldatud hindadest leida selliseid, mis lubavadki ümberistumisi nii Brasiilias kui ka Peruus. Madalaid hindu tasub otsida eeskätt Lõuna-Euroopast (Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist) ning mõistlik on reis lukku lüüa varakult: viimasel hetkel ostes võib isegi tunnine lennupilet Rio de Janeiro ja São Paulo vahel maksta õhku ahmima panevalt pool tuhat eurot ehk sama palju kui reis Vanast Maailmast Lõuna-Ameerikasse ja tagasi.
/nginx/o/2022/05/06/14533207t1h4028.jpg)
Kui võtta arvesse üldiselt suhteliselt madalat hinnataset ja saavutatud vahelduse suurust, võib Ladina-Ameerika olla Euroopast ära ihkajale igatahes optimaalne lahendus.