SEITSE KÜSIMUST ⟩ Kadri Kõusaar: «Reisimine ei lase marineeruda oma pisikeses mullis»

reis.postimees.ee
Copy
Kadri Kõusaar Patagoonias 2013. aastal.
Kadri Kõusaar Patagoonias 2013. aastal. Foto: Erakogu

Hiljuti filmiga «Kõrb» maha saanud Kadri Kõusaar räägib esemest, mille ta reisidele alati kaasa võtab ja milline kohutav sündmus temaga 19-aastaselt Dominikaanidel äärepealt juhtunud oleks.

Mis on see koht, kuhu ikka veel tahaksite tagasi minna? Miks?

Patagooniasse Argentiinas ja Tšiilis. Olin seal küll kokku kuu aega, aga jäi väheks. Tõeline avarus ja metsikus. Apokalüptiline maailmalõpumaastik, kuhu saad justkui peitu minna.

Mida reisimine teile teie enda kohta õpetanud on?

Reisimine õpetab heas mõttes alandlikkust ja avatust, laiendab piire ka sinu enda sees. Näed, kui suur ja erinev on maailm, mõistad, talud ja armastad seda rohkem, ei marineeru oma pisikeses mullis.

Millisele eksootilisele toidule mõtlemine paneb suu vett jooksma?

Värskelt pressitud suhkruroo mahl värske laimi ja ingveriga Lõuna-Indias.

Milline paik koduses Eestis on teie jaoks veel avastamata?

Ruhnu ja veel mõned väiksemad saared ja laiud. Tahaksin väga minna, aga pole veel sattunud.

Mis on kõige ohtlikum olukord, millesse oma reisidel sattunud olete – ja mis aitas seda lahendada?

Oleksin ükskord 19-aastasena ookeanilainetes Dominikaani vabariigis peaaegu ära uppunud. See oli täiesti kohutav tunne. Otsustasime ühe teise tüdrukuga ujuda ümber kalju randa, kuhu maismaad pidi hästi ligi ei saanud. Aga tekkisid metsikult suured lained, mis tirisid merele. Ega seal midagi muud teha ei olnud, kui lihtsalt ujuda täiest jõust ja mitte paanikasse sattuda. Teadsime, et keegi peale meie endi meid aidata ei saa... Tagasi ronisime ikkagi üle kaljude, olime õppetunni kätte saanud – tundmatus kohas ikkagi lihtsalt oma lõbuks vette hüpata ei maksa.

Kas reisimine paneb teid vahel ka süüdlaslikult tundma?

Jah. Viimasel ajal olen tegelikult vähe reisinud, ja turistina üldse mitte. Samas mu põhireisid olid 20ndates ja siis ei tundnud ma mingit süütunnet, tohutu janu oli lihtsalt maailma avastada. Praegu on muidugi ka teadlikkus kliimaprobleemidest, ületarbimisest, saastamisest suurem.

Kadri Kõusaar koos beduiinist giidiga 2019. aasta detsembris oma uusima filmi «Kõrb» jaoks võttekohti otsimas.
Kadri Kõusaar koos beduiinist giidiga 2019. aasta detsembris oma uusima filmi «Kõrb» jaoks võttekohti otsimas. Foto: Erakogu

Millist praktilist reisikavalust tahaksite teistegagi jagada?

See ei ole isegi kavalus, vaid lihtsalt parem nii kliimale kui rahakotile: kanna kaasas taaskasutatavat joogipudelit. Seda saad pärast turvakontrollist läbi minemist veega täita. Ütlen ausalt, et mulle kohe üldse ei meeldi Euroopa Liidus (või kus iganes korraliku kraaniveega kohtades) see, et masse suunatakse ostma plastpudeleid ja kaudselt kaasrahastama ookeanide reostust ja plastisõltuvust. Ärge osalege selles.

Rohkem reisilugusid leiab lehelt reis.postimees.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles