R, 9.12.2022

SINNA JA TAGASI ⟩ Pealemaksvad kaalupommid

Krister Kivi
, ajakirjanik
Pealemaksvad kaalupommid
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Ülemiste järvel oli kolmapäeval veel jää.
Ülemiste järvel oli kolmapäeval veel jää. Foto: Krister Kivi

Elame sümboolsel jäämineku ajal, mil koroonareaalsus mureneb ja sulab. Hiina jätkab oma düstoopiliste protokollidega, läänemaailmas elatakse uue viirusega aga kohati juba nii, nagu poleks kaht vahepealset aastat olnudki.

Reeglid on muutumises: SAS ei sunni Tallinnast lahkuvaile reisijaile enam maski peale, Finnair jätkab aga vanal moel ning tahab, et nina ja suu kaetud oleks. Tähendab see seda, et Finnair on koroonat vältida tahtvale inimesele turvalisem?

Ei julge öelda, sest hiljuti Helsingisse lennates üllatas mind Finnairi praktika kasutada oma ATRides reisijaid iseliikuvate kaalupommidena: kuigi lennuk oli pea tühi, kupatati kõik kümmekond kundet istuma salongi viimastesse ridadesse tihedasse troppi. Ettepoole minek oli keelatud, sest stjuardessi sõnul kaotavat õhusõiduk muidu tasakaalu.

Muidugi ei ole kellegi huvides, et lennuk uperkuuti läheks, kuid ATRidega opereeriva kodumaise Nyxairi juht Jaanus Ojamets valgustab, et lennuk võidakse viia tasakaalust välja eesmisesse pagasiruumi paigutatud kaubaga: «Laadijad on tihtipeale mugavad ja laevad esmalt eesoleva pagasiruumi täis,» selgitab ta. Tagumisse pagasiruumi pandavat mugavuse huvides alles see, mis ette ei mahu. Ja siis ongi vaja reisijaid kaaluvihtidena mööda salongi liigutada.

Ka sel, kes koroonat väga ei karda, ei ole mugav istuda kobaras teistega koos, kuid koosmõjus maskinõudmisega mõjub inimklombi moodustamine sürreaalselt, sest eks ole meid kõiki traumeeritud mantraga, et ligimesest tuleb hoida võimalikult kaugele.

Umbes analoogse kogemuse sain kesknädalal Edinburgh’st Tallinna lennates: Šotimaa, erinevalt Suurbritannia lõunaosast, jätkab maski kandmise nõudmist, kuid samas koroonale vilistatakse. Ebaprofessionaalsus oli lokkav: näiteks Tallinna lennukivärava number tehti teatavaks vaid 45 minutit enne väljalendu ning kohemaid hüppas ekraanidele alarmeeriv hüüatus final call. Kui reisijad ummisjalu kohale tõttasid, aeti nad kiiresti edasi umbsesse jetway’sse, kust aga enam edasi ei pääsenud. Tubli kümmekond minutit tuli kõigil tihedas pundis ses klaustrofoobiat tekitavas akendeta käigus järgmise ukse avamist oodata. Kogemus tõestas taas, milliseks tragikomöödiaks on nii-öelda koroonareeglite jäänukid muutunud – ning kui vähe hoolitakse ka lihtsalt lugupidavast kohtlemisest, kui see kellegi tööd veidigi lihtsamaks teeb.

Kuid lennata on siiski tore, kõrgelt märkab asju, millest maismaal osa ei saa. Selle tunnistuseks maanduma tulles tehtud foto ikka veel jääs Ülemiste järvest, kuhu nädala alguseks paistis olevat kogunenud kogu Tallinna jää. Kevadpäike oli küll juba sellessegi uuristanud esimesi rõõmsaid kanaleid.

Märksõnad
Tagasi üles