Kas oled kursis oma õigustega laeva-, rongi- ja bussireisijana?

Elroni rongid. Foto: Sille Annuk

Lennureisijate õigused õhusõidu tühistamisel, hilinemisel või ülemüümisel on Euroopa Liidus paika pandud juba alates 2004. aastast ning aina laiemalt teatakse, et reisi ulatuslikul hilinemisel või lennu tühistamisel  on reisijail õigus nõuda lennufirmalt hoolitsust, alternatiivset lõppsihtpunkti suunamist ja ka rahalist kompensatsiooni, mis võib ulatuda 600 euroni tekitatud ebamugavuse kohta.

Kuidas on lood aga teiste transpordiliikidega?

Rahalise kompensatsiooni nõudmise õigus on vee- või maismaatranspordi puhul väiksem kui taevas (piirdudes protsendiga pileti maksumusest), kuid siiski on reisijail reisi hilinemisel õigus toitlustusele ja koguni öömaja saamisele. Niihästi bussi- kui laevareiside puhul kehtib ka üldpõhimõte, et reisi hilinemisel või tühistamisel tuleb piletiomanikule uus eeldatav väljumis- ja saabumisaeg teatada 30 minuti jooksul pärast algselt kavandatud väljumisaega.

Laeva enam kui tunnisel hilinemisel on õigus nõuda tagasi reisi alguspunkti viimist

Laevareisijate õigusi reguleerib alates 2010. aastast Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EL 1177/2010. Nimetatud õigused kehtivad reisidel, mis väljuvad algusega ELi sadamast (või väljaspool ELi asuvast sadamast ELi sadamasse, kui teenust osutab ELi transpordiettevõte) ning ka vähemalt kahepäevase ööbimisega lõbusõidu-/meelelahutusreisidel algusega ELi sadamast, kui majutuse kõrval pakutakse laeval ka muid teenuseid. Eeskirjad ei kehti laevadel, millel on 3 või vähem meeskonnaliiget, mis mahutavad kuni 12 reisijat või mis läbivad alla poolekilomeetrise vahemaa, samuti on mingil põhjusel määruse mõju alt väljas «suurem osa ajaloolisi laevu».

Reisijatel on õigus nõuetele laeva enam kui 60 minutilisel hilinemisel.

Viking Line

Kui laevareis tühistatakse või kui selle osutamine hilineb rohkem kui 90 minutit, peab vedaja pakkuma kliendile võimalust saada piletiraha tagasi ja vajaduse korral organiseerima talle ka tasuta tagasisõit reisi algpunkti – näiteks juhul, kui hilinemine ei võimalda täita oma reisi eesmärki - või korraldama reisi lõppsihtpunkti transportimine samaväärsetel tingimustel, esimesel võimalusel ja ilma lisatasuta. Regulatsiooni kohaselt on hilinevatel reisijatel õigus ka toitlustusele: pakutama peab suupisteid, einet või karastusjooke proportsionaalselt ooteaja pikkusega, seda eeldusel et toitlustamisvõimalus on olemas või et toitu ja jooki on võimalik laevas või terminalis mõistlikul viisil muretseda. Kui ooteaeg venib pikaks, on reisijal õigus saada majutust kuni kolmeks ööks (maksumusega kuni 80 eurot öö kohta) ning transporti majutuskohta ja tagasi terminali. Samas ei ole reisijal õigust majutusele, kui väljumise tühistamise põhjuseks on rasked ilmastikutingimused.

Kui laev jõuab sihtkohta enam kui tunnise hilinemisega, on kliendil õigus hüvitisele, mille suurus sõltub hilinemise pikkusest – hüvitise alammäär on 25%, kuid mitte rohkem kui 50% piletihinnast. Samas ei ole laevakompanii kohustatud rahaliselt hüvitama, kui hilinemise põhjustasid rasked ilmastikutingimused või erakorralised asjaolud, näiteks loodusõnnetus (tulekahju või maavärin) või julgeolekuoht.

Täpsemalt võib end kehtiva regulatsiooniga kurssi viia Euroopa Liidu ametlikul veebiküljel.

Bussireisijat tuleb väljasõidu viibimisel majutuda kuni kaks ööpäeva

Bussireisijate puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest EL 181/2011 tulenevaid norme juhul, kui bussiliini (mitte konkreetse reisi) sõiduplaanijärgne pikkus on 250 km või rohkem. Kui kaugliini bussireis tühistatakse ülebroneerimise tõttu või tehnilistel põhjustel või hilineb väljumisega üle kahe tunni, peab bussiveoettevõtja pakkuma võimalust saada piletiraha tagasi ja vajaduse korral korraldama reisijale esimesel võimalusel tasuta tagasisaatmine algsesse väljumiskohta (juhul kui hilinemine takistab oma reisi eesmärki täita) või organiseerima reisi jätkamise või lõppsihtkohta viiva marsruudi muutmine võrreldavatel tingimustel, ilma lisatasuta ja esimesel võimalusel.

Kui reisi sõiduplaanijärgne kestus oleks olnud üle 3 tunni ja sõit tühistatakse või väljub hilinemisega üle 90 minuti, on reisijal ka õigus «saada suupisteid, einet või karastusjooke proportsionaalselt ooteaja pikkusega, eeldusel et toitlustamisvõimalus on olemas ning et toitu ja jooki on võimalik bussis või bussijaamas/-peatuses mõistlikult jagada».

Tasuta ühistranspordis mitmed Euroopa Liidu poolt kehtestatud õigused ei kehti, sest need nõuavad vähemalt 250 kilomeetri pikkust liini. Foto MARGUS ANSU EESTI MEEDIA

Margus Ansu

Kui vahepeatuses tekib vajadus ööbida, siis peab bussifirmalt saama ka majutuse kuni kaheks ööks (selle maksumus ei tohi ületada 80 eurot öö kohta), kusjuures organiseerida tuleb ka transporti majutuskoha ja bussijaama/-peatuse vahel. Paraku kehtib ka erand: kui bussireis tühistatakse või hilineb raskete ilmastikutingimuste või loodusõnnetuse tõttu, ei pea teenuseosutaja majutuskulusid katma.

Juhul kui teenuseosutaja hilinemise korral selliseid võimalusi ei paku, võib reisija esitada kaebuse ning nõuda piletiraha tagastamist ning hüvitist suurusega 50% piletihinnast. Täpsemaid reegleid võib vaadata Euroopa Liidu ametlikult veebilehelt.

Rongi enam kui kahetunnine hilinemine annab õiguse pool piletiraha tagasi küsida

Rongireisijate õigusi tagavad ELi eeskirjad (viidata võib regulatsioonile EL 1371/2007) kehtivad üldjuhul alati, kui reisitakse rongiga ELi piires, kuid liikmesriigid võivad teha erandeid «riigisiseste linna-, linnalähi-, piirkondlike ja kaugliinide, aga ka väljaspool ELi algavate või lõppevate rahvusvaheliste rongiliinide suhtes» (teadaolevalt oli liikmesriikidel voli neid erandeid kehtestada maksimaalselt kaheks viieaastaseks perioodiks). Kui tühistatud reisi tõttu jõutakse oma lõppsihtkohta rohkem kui 60 minutit hiljem, on reisijal õigus tühistada oma reisiplaanid ja küsida piletiraha tagasi (hüvitis võib siinkohal olla kas täielik või osaline ehk reisi tegemata jäänud osa eest). Reisijal võib olla õigus ka tasuta reisile tagasi algsesse lähtepunkti, kui reisi tühistamisest põhjustatud hilinemise tõttu ei täida reis enam oma eesmärki. Alternatiivselt on reisijal õigus transpordile lõppsihtkohta esimesel võimalusel (või muul sobivamal kuupäeval) võrdväärsetel tingimustel. Taoline õigus «hõlmab ka alternatiivseid transpordiliike», kui rong ei saa edasi sõita näiteks rongiliikluse peatamise tõttu. Lisaks on rongireisijal enam kui tunnise hilinemise korral «einele või suupistetele» ning ka majutusele, kui ta on sunnitud jääma ööbima. Ka on reisijal õigus saada hüvitist 25% piletihinnast, kui reis hilineb 1–2 tundi ning 50% piletihinnast, kui reis hilineb rohkem kui 2 tundi.

Täpsema ülevaate rongireisijate õigustest võib eesti keeles leida Euroopa Liidu ametlikult veebisaidilt ning Euroopa Komisjoni suunised antud õiguste tõlgendamiseks on leitavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel.

Bussireisijad kaebavad kümme korda vähem kui lennureisijad

TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru lausub Postimehe reisiveebile, et reisija õigustega seotud pöördumised on küllaltki sagedased. «Enim puudutavad reisimisega seotud tarbijate pöördumised lennureisija õigusi, aastas laekub ametile ligikaudu 700 vastavasisulist pöördumist. See hõlmab nii lahendamist vajavaid kaebusi kui ka tarbijate nõustamist nende õigustest seoses lendude hilinemise, tühistamise või muu lennureisiga seotud juhtumi osas. Samas tuleb täpsustada, et koroonakriis mõjutas väga tugevalt reisijate õigusi seoses ära jäänud lendude ja riigipiiride sulgemisega, mis tingis ka ametile esitatud kaebuste ja nõu küsimiste arvu kasvu.»

Bussireisijate õigusi puudutavaid pöördumisi on Tammaru sõnul aastas suurusjärgus 70. Veelgi vähem kaevatakse laevareisijate õigustega seoses: umbes 30 puhul aastas. Rongireisijad peavad oma õigusi kehtestama Eesti Transpordiametis, kuid Tammaru on kursis, et sinna pöördutakse aastas vaid umbes 20 korral.

Miks lennureisijad rohkem rahalist hüvitist saavad? Sest nad kannatavad rohkem!

Miks on fikseeritud rahalised hüvitised reisiplaanide segilöömise korral ette nähtud aga vaid lennureisijatele? Kristina Tammaru ütleb, et lennureisijad kogevad hilinemiste, tühistamiste ja pardale mittelubamise korral lihtsalt palju suuremaid ebamugavusi kui teiste transpordivahendite puhul. Ta viitab Euroopa Kohtu otsusele, milles märgitakse: „Õhutranspordi valdkonnas on reisijad, kelle lend tühistati või hilines oluliselt, objektiivselt erinevas olukorras kui teiste transpordivahendite reisijad sarnases olukorras. Eriti kuna lennujaamad on üldiselt linnast väljas ning toimib spetsiifiline registreerimise ja pagasi kättesaamise kord, ei ole huvitatud isikutele tekitatud ebamugavused selliste juhtumite korral võrreldavad.»

Rohkem reisilugusid leiab lehelt reis.postimees.ee.