SEITSE KÜSIMUST ⟩ Hendrik Relve: Kõiki Eesti soid läbi käia ei jõua iialgi.

Hendrik Relve on rännanud nii Eesti laantes kui ka metsades kõigil teistel puudega kaetud mandritel Euroopast väljaspool. Foto: Arto-Randel Servet

Tuntud loodusemees, kelle reisiraamat «Kiviaja puudutus» valiti kõrvu Berit Renseri omaga 2018. aastal parimaks, üritab sügisel kolmandal katsel jõuda ühte eksootilisse Lõuna-Ameerika riiki.

Mis on see koht, kuhu ikka veel tahaksite tagasi minna? Miks?

Bariloche ja selle ümbrus Argentiinas. Jättis võluva mulje.

Milline teie senistest sõitudest on osutunud kõige katsumusterikkamaks?

Uus-Guinea saare keskel elavad metsakorovaid. Poleks uskunud, et nii ürgse eluviisiga rahvast tänapäeval olemas on. Aga sinna minek ja tagasitulek olid tõeline põrgu. Vaata ka mu raamatut «Kiviaja puudutus». 

Millisele eksootilisele toidule mõtlemine paneb suu vett jooksma? Laplap Vanuatul (riivitud leivapuuviljad, mida küpsetatud maa all koos kookoskoorega - toim). Tegemine võttis hulga aega, aga tulemus oli jumalik.

Milline paik koduses Eestis on teie jaoks veel avastamata?

Vahe-Eesti ja Ida-Eesti sood. Olen neis üksjagu kolanud, kuid neid on nii palju, et kõiki läbi käia ei jõua iialgi.

Mille pärast reisimise eel närveerite?

Viimastel aastatel on olnud lennujaamad. Põhjus-pidevalt muutuvad reeglid ja segadus koroona tõttu. Näiteks valitses aastavahetuse paiku täielik kaos Oslo lennujaamas, kui tahtsime Teravmägedele sõita. Jäimegi jätkulennust maha nii minnes kui tulles.

Kas lendaksite pigem kosmosse või sukelduksite Mariaani süvikusse?

Valiksin Mariaani süviku. Asub ikkagi armsal koduplaneedil ja sinna pole veel sattunud.

Kuhu loodate sõita järgmiseks?

Olen tahtnud jäärapäiselt minna Surinamesse Lõuna-Ameerikas. Kuid nii 2020. kui 2021. aastal katsed nurjusid. Kolmas kord peab olema kohtuseadus. Tänavu sügisel üritan uuesti.