HUNNITUD MÄEVAATED Schnaps, struudel ja suuskadel Hemingway

Copy
Aastatel 1924–1926, kui Hemingway tänupühast lihavõteteni Schrunsis suusatas, oli mäesuusatamine alles lapsekingades ja enamik hommikuid algas matkaga mäe otsa. Need ajad on õnneks möödas.
Aastatel 1924–1926, kui Hemingway tänupühast lihavõteteni Schrunsis suusatas, oli mäesuusatamine alles lapsekingades ja enamik hommikuid algas matkaga mäe otsa. Need ajad on õnneks möödas. Foto: Silvia Pärmann

Austria ajaloolasele Hermann Sanderile, kelle suurimaks kireks oli Vorarlbergeri regiooni kodulugu, avanes 1900. aasta suvel oma isa sünnilinna Schrunsi jõudes kohutav vaatepilt: naised, kes olid seni alati ringi käinud rahvarõivastes, olid traditsioonilised paksud villased mütsid varna visanud ja kulgesid koduköögi ja kiriku vahet paljapäi.

Viinis ja Innsbruckis hariduse saanud multitalent otsustas end kübaradisainerina proovile panna ning koostöös sugulaste kübarasalongiga sündis kerge must mütsike, mis meenutas suurlinnadaamide peakatteid ja oli samas piisavalt konservatiivne. Montafoni oru rahvarõivaste sümbol Sanderhut oli sündinud.

Pisut rohkem kui sada aastat hiljem peab küll tunnistama, et see rahvarõivaste päästeoperatsioon oli täiesti asjata, kogu Schruns – naised, mehed ja lapsed – jalutab ringi suusakiivrites.

Tagasi üles