SINNA JA TAGASI ⟩ Unustamatud elamused

Peruus, nagu mõnes teiseski riigis, ei loeta ühte maski piisavaks: kästakse kanda topelt ja ka vabas õhus. Foto: Krister Kivi

Äsja tegid EAS ja KredEx teatavaks turismiatraktsioonid, millele kulutatakse Eestis lähemal ajal ära 14 miljonit eurot. Nimekirjas oli peaaegu 100 ideed: Pädaste mõis saab endale näiteks Kuue Meele Pühamu koos kuumaveeallikatega, teistes Eesti nurkades on rajamisel iglupargid, rabaspaa ja lumesaun. Peipsi veerde kerkib (eespool loetletud ettevõtmistega võrreldes tagasihoidlikuma eelarvega) suisa Serafima ja Bogdani teemapark.

Vahel võivad tugevad elamused turistile tekkida aga iseenesest. Näiteks tundsin hiljuti pärast paljusid aastaid Peruusse naastes pea vastupandamatut soovi lennukisse tagasi joosta. Põhjuseks olid maskid, mida Peruus peab kandma kõikjal avalikes kohtades ning mitte üht, vaid kaht, ülestikku. Lubatud on ka respiraator või kombinatsioon maskist ja selle otsas olevast plastist näokattest ning neid kanti isegi parkides. Maskivabalt nägin leti taga üht apteekrit, kuid üldiselt oli kuulekus pea sajaprotsendiline.

Limalased jutustavad ilma maskideta küll elavalt kohvikutes ja restoranides, sest seal ju süüakse ja mask pole kohustuslik, kuid tänavale astudes sätivad maskid taas ette. Isegi hotelli katusel olevas väikses aias töötas aednik kahe maskiga, ehkki seal polnud kedagi peale paari mesilase.

See düstoopia tekitas mus tohutut ängistust ning igal õhtul, kui päike loojus ja tolmuse Lima taeva lilladesse ja roosadesse toonidesse värvis, kriipsutasin peas läbi veel ühe mõttelise pulgakese, mis mind ärasõidu kuupäevast lahutas. Harva olen kusagilt ära saamise võimalust nii väga oodanud.