Riigi raha abil sünnivad Eestisse lumesaun ja kuumaveeallikad

Paasiku koertemõisa kelgukoerad hullamas 2015. aastal. Peagi saavad neid minna imetlema ka suuremad grupid kõikjalt maailmast. Foto: Lennusadam

• Ka koertemõis saab hoogu käppadesse!

KredEx ja EAS andsid 14 miljonit uute vahvate turismitoodete arendamiseks.

EASi ja KredExi ühendasutus avaldasid eile nimekirja turismiettevõtjatest, kes said uute toodete väljaarendamiseks kokku 14 miljonit eurot toetusraha.

Tublid Eesti ettevõtjad esitasid kokku toetuste pälvimiseks 189 taotlust kogumahus 28,5 miljonit, kusjuures toetuse osakaal tohtis moodustada 20 kuni 70 protsenti ettevõtmise maksumusest. Kui kõigi toetuse saanud ettevõtjate plaanid peavad, on Eesti hiljemalt 2023. aasta hilissügiseks rikkam 91 innovaatilise turismiatraktsiooni võrra.

Paljud toetatud kavatsevad keskenduda spaa- või saunasegmendile. Näiteks lubatakse toetusraha eest arendada 200 000 euro eest välja butiikspaa Padise mõisahoonesse ja luua 200 000 euro abil kultuuripärandit tutvustav nn teatrisaun Mustamäe elamusspaasse.

200 000 euro eest on oodata rabaspaad Harjumaale. Narva-Jõesuusse peaks 133 164 euro ja 69 sendi eest kerkima aga Baltikumis ainulaadne lõõgastuskeskus koos ranna- ja troopikatoaga.

Taastusravikeskus Viiking Pärnumaal plaanib 194 298 euro ja 69 sendi abil tuua turule lumesauna-nimelise ainulaadse taastusravi- ja elamusteenuse. Pädaste mõis Muhumaal on võtnud sihiks 199 999 euro ja 10 sendise toetuse kaasabil tuua ellu Kuue Meele Pühamu koos kuumaveeallikatega.

Veel anti raha näiteks Siberi haskide tutvustamisele keskendunud Paasiku koertemõisale suurte turismigruppide teenindamise võimekuse tõstmiseks (199 622,74 eurot), Rukkisaare nime all esineva Väike-Pakri iglupargile (200 000 eurot), Rummu karjääri elamumajutusele (121 267,30 eurot), sóma wellness teenuste käivitamiseks Hiiumaal (199 999,80 eurot), Saaremaale mini iglupargi loomiseks (169 427,57 eurot) ja Eesti esimese SUP-surfilaudasid rendiautomaatide võrgustiku jaoks (199 639,81 eurot).

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt sõnas, et kriisiaastad on motiveerinud turismiettevõtjaid põhjalikult oma äris innovatsiooni tegema. «Jätkame Eesti turundamist kvaliteetturismi sihtpunktina,» selgitas Sutt.

Enim rahastatud projekte on Harjumaal (14) ja Saaremaal (13). Pärnumaal on 11, Tartus ja Tartumaal kümme, Põlvamaal kuus, Tallinnas seitse, Viljandimaal ja Võrumaal neli. Ida-Virumaal, Raplamaal, Järvamaal ja Valgamaal oli kolm toetuse pälvinut. Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Hiiumaal sai toetuse kaks arendust, Läänemaal üks ja lisaksrahastati ka kolm üleriiklikku ettevõtmist.

Täispikka nimekirja raha saanutest võib aga vaadata Visitestonia veebilehelt.

Rohkem reisilugusid leiab lehelt reis.postimees.ee.