/nginx/o/2020/05/07/13089944t1had1f.jpg)
Tallinnast ja Helsingist Savonlinna lendav Transaviabaltika on sunnitud tühistama reise Helsingi ja Savonlinna vahel. Ära jäi ka pühapäeva õhtune lend Tallinnast Savonlinna. Põhjuseks on GPS-side häired Soome piirialadel, mis võiks muuta keerukaks sihtkohas maandumise.
Häirete põhjus ei ole üheselt selge, kuid Helsingi ülikooli arvutiteaduste assistentprofessor Laura Ruotsalainen on Soome ajakirjanduses arvanud, et nende taga on tõenäoliselt Venemaa. Ruotsalainen viitas ajalehes Helsingin Sanomat, et samasuguseid häireid esines ka 2018. aastal, kui Põhja-Norras toimusid NATO manöövrid.
Transaviabaltika esindaja Rene Must rääkis, et Euroopa riikides on üldjuhul olemas maapealne navigatsiooni infrastruktuur ja lennuväljadel on kasutusel maandumisseadmed, mis võimaldavad lennata enamikesse kohtadesse ilma satelliitnavigatsiooni toeta. GPS-häirete mõju on Musta sõnul tuntavam väikelennuväljade puhul, kus maapealseid navigatsiooniseadmeid ei ole või pole piisavalt.
«Savonlinna lennuväli on Soomes kas ainus, või üks väheseid lennuvälju, kus maapealse navigatsiooni seadmed puuduvad. Siiski saab enamasti neid lende sooritada visuaalselt,» ütles Must.
/nginx/o/2022/03/13/14424012t1h908b.png)
Lennuplaani kohaselt pidi Transaviabaltika algaval nädalal tegema Helsingi ja Savonlinna vahel kaks edasi-tagasi reisi esmaspäevast reedeni. Lennud Tallinnast Savonlinna toimuvad peamiselt logistilistel põhjustel ja harvemini, kuid neilegi on saanud osta pileteid.
Veel reedel lootis Transaviabaltika esindaja Rene Must, et pühapäeval õnnestub Tallinnast Savonlinna lennata, kasutades läänepoolsemat pikemat marsruuti ja madalatel kõrgustel, kus GPS-signaal võinuks ehk olla saadaval. Must arvas, et Savonlinna lennujaamale saaks ehk jõuda piisavalt lähedale, et laskuda lennuvälja ILS-signaali abil.
13. märtsil kell 19 väljuma pidanud lend KTB511 siiski tühistati. Varem on Transaviabaltika kolmel korral olnud Tallinnast Savonlinna lennata püüdes GPS-side kaotamise tõttu sunnitud Tallinnasse naasma.
Kuni 19 reisijat mahutavat BAe Jetstream-31/32 propellerlennukit kasutav Leedu lennufirma Transaviabaltika on ainus Savonlinna lennuvälja teenindav lennufirma. Savonlinna asub Kagu-Soomes, Joensuu ja Lappeenranta vahepeal, mõnekümne kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.
Jari Pöntinen Soome transpordi- ja sideagentuurist Traficom on Soome ajakirjandusele rääkinud, et häireid on märgatud lisaks Ida-Soomele ka Lapimaal, neist teatas Kirde-Norras ehk Venemaa piiri lähedal asuvast Kirkenesist Oslosse teel olnud SASi lennuk.
Eesti transpordiameti andmeil on GPS-häireid lisaks Soome piirialadele olnud ka Kaliningradi ümbruses, Soome ajakirjanduse teateil on GPS-side häirumisest teatanud ka Kaliningradist mööda lendavad Finnairi lennukid. Eesti õhuruumis ei olnud läinud nädala seisuga neid aga tuvastatud.
Transpordiameti kinnitusel on plaanis muretseda lennunduse tarbeks siiski vastav kontrolljaam Lennuliiklusteeninduse ASile, kuid see pole veel kasutuses.
Briti ajaleht The Guardian on kirjutanud, et Soomet mõjutavad GPS-side häired algasid peagi pärast Joe Bideni ja Sauli Niinistö kohtumist.
Vastates Postimehe küsimusele, millega ja miks häireid tekitatakse, soovitas transpordiameti esindaja kommunikatsiooniekspert Erki Varma pöörduda välisluureameti poole. «Erinevaid teooriaid leiab netist otsides hulgi,» märkis Varma.
Transpordiameti lennunduse ohutuse ja järelevalve osakonna juhataja Tanel Rautits mainis, et ametlikku versiooni, kes häired tekitab, ei ole, «kuid nad on alati tekkinud ühele riigile sobival ajal.» Ta viitas ka Süüria sõjale, mille ajal GPS-häiretega puutusid kokku naaberriik Iisraeli lendurid.
Eesti kaitseministeeriumist ei soovitud teemat kommenteerida.
Eesti lennundusettevõtte Xfly turunduse, kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse juht Toomas Uibo sõnas, et Xfly pilootidelt pole raporteid häirete kohta laekunud.
«Loomulikult oleme nendest intsidentidest teadlikud ja GPS-signaali võimalikud häired olid juba varem meie riskihinnangutesse ka sisse kirjutatud,» nentis Uibo samas. «GPS-lähenemisi teostakse lennuväljadel, kus puudub täppismaandumissüsteem ILS. Sellistel puhkudel on tihti tegemist just väiksemate lennuväljadega.» Taoliseks lennujaamaks on Uibo sõnul Eestis näiteks Pärnu.
«Protseduurid näevad ette, et vähimagi GPS-signaali häire korral katkestavad piloodid sellise maandumise ja suunduvad varulennuväljale, kus on ILS või mõni muu lokaalse ning autonoomse toimega navigatsioonisüsteem,» rääkis Uibo.
GPS häire seega otsest hädaohtu ei põhjusta, kuid on normaalsele opereerimisele segav. «Kui tõrked on tekitatud sihilikult eesmärgiga lennuliiklust segada, siis on tegemist sisuliselt terrorismiga,» sõnas Uibo. «Xfly lennuturvalisuse spetsialistid jälgivad olukorda, kuid hetkel pole meil põhjust oma protseduure muuta.»
Eestis lendab Transaviabaltika regulaarselt Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuliini. Rene Musta kinnitusel toimub see tõrgeteta. «Samuti on Kärdla lennuväljal saadaval tavapärased instrumentaalprotseduurid,» ütles Must, märkides aga, et mõni aeg tagasi sai lennufirma teate, et Kärdla lennuvälja lähi- ja kaugmajaka seadmete töö lõpetamise tõttu ei ole NDB-protseduuride kasutamine võimalik alates 28. märtsist 2022.
«See tähendab, et Kärdla lennujaam muutub navigatsiooni silmas pidades samasuguseks, nagu meie näite põhjal on Savonlinna lennujaam. Ma ei ole kindel, kas see tänast olukorda silmas pidades on ikka hea idee,» arutles Must.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)