NÄDALA REIS ⟩ Kristlus, maiad ja Pepsi

8. sajandil hävinud linnriigi Palenque varemed. Foto: Urmas Hõbepappel

Reis Mehhikosse on reis aega, mil Euroopa ja Ameerika olid veel kaks eraldiseisvat maailma. Sellest maailmast kõnelevad Yucatáni džunglilinnade freskod, sapoteekide ja Teotihuacáni püramiidid, olmeekide hiiglaslikud kivipead ja palju-palju muud. Pärast kolmeteisttunnist lendu Vanast Maailmast maandume Benito Juáreze nimelisel lennuväljal, «Mehhiko linnast» (Ciudad de México) põhjas. Lõpuks oleme kohal. Ootused on kõrged.

Täpselt 500 aastat enne meid sisenes Mehhiko kiltmaale Hernán Cortés, Extremadurast pärit raha- ja auahne konkistadoor. Räägitakse, et vaid mõnesaja sõduriga marssis ta 1521. aasta augustis Ameerika võimsaima riigi vastu, võttis selle valitseja vangi ja alistas Asteegi riigi. Toonane mehhikate — just nii kutsusid asteegid end ise — pealinn keset suurt Texcoco järve oli hästi kaitstud ja suurem kui ükski kristlaste linn Euroopas (kui vahest Konstantinoopol välja arvata). Ja ometi õnnestus Cortésil toonase nimega Tenochtitláni linn imeväel Hispaania krooni ja kristliku kiriku nimel vallutada. Nõnda jutustatud heroiline lugu on meile kooliõpikutest tuttav.

Seejuures jäetakse aga sageli märkimata, et hispaanlased ei alistanud Tenochtitláni üksinda. Paar aastat varem oli Cortési sõjakäik nurjunud, kuid sel korral oli konkistadooridel kaks olulist liitlast. Talle olid appi tõtanud kümned tuhanded indiaani verd sõdurid, kes kartsid Asteegi riigi iket enam kui käputäit eurooplasi.