/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/03/02/14402975t1ha883.png)
Eestisse sisenemist muudeti seoses Ukraina kriisiga veidike lihtsamaks, reeglid eneseisolatsiooni jäämise osas on aga läinud segasemaks.
Piiriületaja deklaratsiooni esitamise nõue kadus
Kui siiani olid Eestisse saabujad kohustatud enne saabumist 400 euro suuruse rahatrahvi ähvardusel täitma Terviseameti kodulehel piiriületaja deklaratsiooni, siis alates 1. märtsist on lubatud Eestisse saabuda ilma deklaratsioonita, milles teavitataks külastatud maadest ja paigast, kust kavatsetakse läbi viia seitsmepäevane eneseisolatsioon.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane lausus Postimehe reisiveebile, et algul plaaniti deklaratsiooni nõue kaotada vaid Ukraina sõjapõgenikele, kuid siis võeti see maha üldse kõigile: võttes arvesse nakatumise laia levikut Eestis, uute tüvede puudumist ja sissetoodud nakkuse osakaalu alla 1 protsendi.
Samas on alles nõue, et rohkem kui 9 kuu eest viimase vaktsiinidoosi saanud või rohkem kui 180 päeva eest koroonahaigust põdenud «punastest» Schengeni maadest saabudes nädalaks eneseisolatsiooni jäävad. Peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane lausus, et see kehtib ka Ukraina sõjapõgenikele, kellele 1. märtsil lõi vabariigi valitsus erilise aluse riiki sisenemiseks. Reegli eirajat võib ähvardada kuni 9600 euro suurune sunniraha, samas on seoses piiriületaja deklaratsiooni täitmise kohustuse kadumisega kontroll rohkem isiku enda vastutus.
Kui pöörduda kriis.ee lehele «Kellele piirangud kohalduvad» sektsiooni, võib märgata, et lehel kasutatakse erinevaid mõõdikuid erinevate riikide kohta: reisijärgsed piirangud erinevad «sõltuvalt konkreetse riigi ohutasemest, mida hinnatakse viimase 14 päeva testimise suhtarvu või nakatumisnäitaja põhjal 100 000 elaniku kohta.»
/nginx/o/2022/03/02/14403027t1h9a3f.png)
Euroopa Liidu ja Schengeni riikide, Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani kohta on kasutusel näiteks termin «testimiste suhtarv» (üle või alla 300), nimekirjas «riigid ja territooriumid väljastpoolt Euroopa Liitu, mille elanikel on lubatud Eestisse siseneda, sh ka turismi eesmärgil» kasutatakse aga terminit «nakatumisnäitaja» (üle või alla 75). Reeglid on sealjuures sellised, et kui saabuda riigist, kus «testimiste suhtarv» on üle 300, peab mittevaktsineeritu või läbipõdenu igal juhul jääma eneseisolatsiooni, kui «testimiste suhtarv» on aga väiksem, võib selle asendada testiga. Samas kui «nakatumisnäitaja" kategoorias «muud riigid ja territooriumid väljastpoolt Euroopa Liitu, mille elanikel on lubatud Eestisse siseneda» on alla 75, ei pea ka vaktsineerimata inimesed testi tegema ega ennast isoleerima. Nii ütlevad tabelid.
Euroopa Nõukogu soovitus (EL) 2020/1475 eelmise aasta 13. oktoobrist defineerib alajaotuses «Ühtsed kriteeriumid» «testimiste suhtarvu» kui «viimasel nädalal tehtud COVID-19 nakkuse testide arv 100 000 elaniku kohta» ja «14 päeva kumulatiivne teatatud COVID-19 juhtumite suhtarvu» kui «viimase 14 päeva jooksul piirkonna tasandil teatatud uute COVID-19 juhtumite koguarv 100 000 elaniku kohta».
Sealjuures oli kriis.ee lehel toodud tabelis teatud riikide (näiteks Andorra ja Monaco) näitaja esitatud tärnimärkusega: «ECDC ei arvuta nende riikide testimise suhtarvu, kuvatud näit on riigi 14-päevane nakatumiskordaja.» Kummatigi olid erinevad näitajad ühes tabelis.
/nginx/o/2022/03/02/14403014t1h0204.png)
/nginx/o/2022/03/02/14403011t1h6de5.png)
Postimehe reisiveebil ei õnnestunud esimesel hetkel saada arusaadavat selgitust, miks kasutatakse läbisegi näitajaid «testimiste suhtarv» ja «nakatumisnäitaja». Pöördusime põhjalikuma selgituse palvega Terviseameti poole.
Mitmed Euroopa riigid, näiteks Rootsi ja Island, on koroonapiirangud praeguseks tühistanud.
/nginx/o/2022/03/02/14402992t1h8f9d.png)