SINNA JA TAGASI ⟩ Tahame uskuda, et normaalsus naaseb

President Karist Kiievisse ja tagasi transportinud kaheksa reisijakohaga Nextant 400XTi. FOTO: Mattias Tammet Foto: MATTIAS TAMMET

Üks sõpradest tuli nädala eest välja suurepärase ideega: «Lähme homme Kiievisse!» Eks oli ka hiline õhtu. Korraks isegi kaalusin mõtet, sest Ukraina on ju ahvatlev. Peast vilksatasid läbi kevade lähedus ja eheda borši hõng ning eks mängis rolli seegi, et Wizz Airi regulaarlennud – praeguseks mõistagi tühistatud – olid veel kenasti sõiduplaanis.

Kui kergesti võib vaid hüpoteetilisest ja pigem vürtsika aktsendina mõjuvast hädaohust saada reaalne õudus, mis paiskab segi humaansuse ja normaalse elukorralduse, sai läinud nädalal kainestavalt selgeks.

Ka sõja eelõhtul Kiievisse liinilennuga saabunud Eesti välisminister oli Ukrainasse lõksu jäämas ning pidi naasma mööda ülekoormatud maanteid esmalt autoga Poola piirini sõites. («Välisministeerium on väga tänulik kõikidele inimestele Ukrainas, Poolas ja Eestis, kes aitasid välisministril ohutult Ukrainast lahkuda,» kinnitati ministeeriumist Postimehele.)

Päev varem Kiievis käinud Eesti president lendas toetust avaldama tillukese Nextant 400XTi reaktiiviga ning saatjaskonda kuulunud Mattias Tammeti sõnul kaaluti minekut viimase hetkeni. Muide, see teatava autonoomsuse andev reaktiivlennuk, millega 22. veebruari õhtuks Tallinna tagasi saadi, on tõesti väike: ohutusbriifingu tegi stjuardessi asemel pea reisijate ruumi pistnud piloot ning kaasavõetud reisimoona söödi karpidest.

Kui idapoolsed alad on praegu reisimiseks üsna selgelt off-limits, siis välismaale mineku huvi paistab Eestis siiski olevat suur ning vastavalt sellele on korrigeerunud ka hinnad. Paljud lennud olid välja müüdud, laupäevasele airBalticu lennule Londoni Gatwicki lennujaama võis aga viimaseid kohti osta 517 euro eest (ja seda ühe suuna kohta, turistiklassis). Tõenäoliselt oli buum suuresti põhjendatav koolivaheajaga ning, nagu nentis Estraveli ostujuhtimise direktor Mauri Saarend, ka olukorraga, kus lendude pakkumine on pandeemiaeelse ajaga võrreldes vähenenud. Rahvuslikku lennufirmat, kes suudaks muutunud olukorrale ja klientide nõudluse kasvule kiiresti reageerida, meil aga paraku ei ole. Hoolimata kõigist Nordicasse külvatud miljonitest.

Kuidas siis reisida kriisi ajal? Kindlasti nii, et taskus oleks raha ootamatuste jaoks.

Raha aitab taskus hoida see, kui osta pileteid odavalt, ning märtsiski on Tallinnast võimalik leida pileteid näiteks Edinburghi või Milanosse tosina euroga suuna kohta. Juba paastukuu lõpuks – märkimisväärse optimismiga – müüb Wizz Air aga jälle lende Tallinnast Lvivi. Kas need ka toimuvad, on iseküsimus, kuid kindlasti oleks pileti ostmine toetusakt nii lennufirmale kui ka Ukrainale. Sõnum sisuga: me tahame uskuda, et normaalsus naaseb!