Minu kui sakslase jaoks on Eesti nagu utoopia, kus valitsus - vabandust - e-valitsus kasutab digilahendusi ning isegi kõige kaugematel saartel on internetiühendus ja kus inimesed saavad valimistel hääletada internetis.
Kõik see on Saksamaal kujuteldamatu. Kuidas on võimalik, et nii väikesel, Läänemere ja Venemaa vahele surutud riigil on nii kaasaegne taristu, nii progressiivne mõtteviis, aga paljud Euroopa riigid jätavad Eesti ikkagi tähelepanuta? Külastasin Eesti Rahva Muuseumi Tartus, et leida vastuseid ning õppida paremini tundma Eesti inimesi ja kultuuri.