SEITSE KÜSIMUST Margus Kalam: «Kaks India noormeest tahtsid mult Goas raha ära võtta, aga siis ma laulsin neile»

Copy
Margus Kalam (fotol Mardini panorami taustal) ütleb, et lennutranspordi kasutamine teda süüd tundma ei pane, küll aga vahel saabumine turistide poolt rikkumata paikadesse: «Olen üks nendest, kelle tõttu tulevikus see koht rikutud saab.»
Margus Kalam (fotol Mardini panorami taustal) ütleb, et lennutranspordi kasutamine teda süüd tundma ei pane, küll aga vahel saabumine turistide poolt rikkumata paikadesse: «Olen üks nendest, kelle tõttu tulevikus see koht rikutud saab.» Foto: Erakogu

Reisikirjanik ja ärimees Margus Kalam võtab reisile alati kaasa esmaabipakikese, taskunoa, kompassi, niidi, nõela, märkmiku ja pliiatsi. Aga mida ta oma pikkadel rännakutel veel õppinud on?

Millises riigis elavad kõige meeldivamad inimesed?

Meeldivaid inimesi on igas riigis. Lihtsalt tuleb nendega lähemalt tuttavaks saada. Kõige meeldivamad inimesed elavad paljude arvates Birmas (Myanmaris). Enne ei uskunud, kui ise käisin kogemas. Kõik, kes seal käinud olid, rääkisid ainult inimestest. Vaatamisväärsuseid mainiti ka, aga eelkõige tulid alati inimesed jutuks. Neil oli õigus, aga eks sealgi on musti lambaid. Samas, kui ma nüüd arvuliselt mõtlen, et kus riigis on mul kõige rohkem selliseid tuttavaid ja sõpru, kellega on alati meeldiv kohtuda ja keda usaldan, siis on need Nepal ja India. 

Milline teie senistest sõitudest on osutunud kõige katsumusterikkamaks ja miks?

Bangladesh. Ega erilisi katsumusi polnudki, aga kõige rohkem oli sekeldusi. Avarii lennujaamast hotelli sõites, kui liinibuss taksol esitiiva küljest sõitis (tavaline seal). Hotell, millel kirjade järgi olid isegi mingid tärnid, aga oli kõige määrdunum ruum, kus eales maganud olen ja maksis sama palju nagu Tais korralik rannabangalo. Hilisem kodumajutus, kus peremees üritas ka viimase päeva eest raha küsida, mil välja registreerisin, rääkides mingist oma süsteemist. Rääkimata sellest, et kõnniteel võib ka auto alla jääda ja üldse on liiklus kohutav. Pikemalt võib sellest lugeda raamatust «Minu Aasia».

Millisele eksootilisele toidule mõtlemine paneb suu vett jooksma?

Neid on suisa mitu. Indiast kanakarri ja teised samalaadsed toidud, Indoneesiast rendang, ayam (kana) või bebek (part) betutu, Taist roheline karri ja üldse Aasia peale kokku supp pho kõikvõimalikud variandid.

Veebruarist aprillini on Margus Kalamil (pildil Türgi kokakunstiga kohtumas) plaanis külastada mõningaid Indoneesia saari (Bali, Sumba, Timor) ja kirjutada lõpuni raamat «Minu Aasia saared»
Veebruarist aprillini on Margus Kalamil (pildil Türgi kokakunstiga kohtumas) plaanis külastada mõningaid Indoneesia saari (Bali, Sumba, Timor) ja kirjutada lõpuni raamat «Minu Aasia saared» Foto: Hille Hanso

Milline paik koduses Eestis on teie jaoks veel avastamata?

Kõik saared peale Aegna ja Saaremaa. Piinlik küll, aga nii see paraku on.

Mis on kõige ohtlikum olukord, millesse oma reisidel sattunud olete ja mis aitas seda lahendada?

Kaks India noormeest tahtsid mult Goas raha ära võtta, aga siis ma laulsin neile ühte populaarset laulu vanast India filmist, millega nad kohe ühinesid (indialased alati ühinevad selle lauluga) ja saime sõpradeks, ühega neist vähemalt, kes siis teise pahalase minema saatis.

Kas lendaksite pigem kosmosse või sukelduksite Mariaani süvikusse?

Mõlemat tahaks teha, aga kui valida saab vaid ühe, siis pigem kosmosesse. Sügavikus on arvatavasti pime ja lamp kaugele ei näita, põhi tuleb kah vastu. Kosmoses on avarust ja see teadmine, et see on lõputu, teeb asja veel põnevamaks.

Millist praktilist reisikavalust tahaksite teistegagi jagada?

Suhelge ja veelkord suhelge kohalikega. Kui kumbki pool ei valda teineteisele arusaadavat keelt, siis kasutage kehakeelt ja tõlkeäppe. Suhtlemine annab tohutult juurde, avab uksi ja annab teadmisi.

Rohkem reisilugusid leiab lehelt reis.postimees.ee.

Märksõnad

Tagasi üles