EESTI VÄLISMAALASE PILGU LÄBI ⟩ See oli peidus ukse taga, kus on kirjas: «Siin ei ole midagi.»

FOTO: Lisa Klein Foto: Lisa Klein

1972. aastal avati Tallinnas linna seni suurim hotell Viru. Ametlikult on sellel 22 korrust, kuid tegelikult on korruseid 23. See, mis oli peidetud viimasele korrusele, jäi 20 aastaks avastamata.

Kas te vaataksite ukse taha, kus on kirjas: «Siin ei ole midagi»? Tõenäoliselt vaataksite. Külma sõja ajal aga eelistasid inimesed mitte küsida ega vaadata uste taha, mis ütlesid: «Siin pole midagi.»

Nii sai Nõukogude Riikliku Julgeoleku Komitee ehk lühendatult KGB kaks aastakümmet häirimatult pealt kuulata Eesti pealinnas Tallinnas asuva hotelli Viru külalisi.

KGB, mida kontrolliti keskselt Moskvast, vastutas 1954. aastast kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aastal luureküsimuste eest nii Nõukogude Liidus kui ka väljaspool seda. Igaüks, kes oli kommunistliku süsteemi suhtes vähegi kriitiline, tembeldati KGB poolt vaenlaseks, teda kiusati taga ja vajadusel pandi vangi.

Kui Helsingi ja Tallinna vaheline parvlaevaliiklus sai alguse 1960. aastate lõpus, sõitis Nõukogude Liitu üha rohkem ja rohkem inimesi põlastusväärsest «kapitalistlikust läänest.» Nende hulgas oli palju turiste, kes tahtsid oma silmaga näha, milline oli siinne elu.