PÄIKEST JAGUB KÕIGILE ⟩ Kaotatud linn, mis pole kunagi kadunud

Kanaari saarte ristiisaks oli teatavasti Mauretaania ja Numiidia kuningas Juba II, kes nimetas saared sealt kaasa toodud koerte järgi (ld canis, koer). Neid õigeid koeri, Kanaari mastifeid, õnnestus näha vaid skulptuuri kujul, aga koeri jalutas tõesti ebatavaliselt arvukalt ringi. Foto: Silvia Pärmann

Kanaaridel asuv Las Palmas on linn, kus on käinud selle ilma kuulsused alates Kolumbusest.

Kelle ettekujutuses koosnevad Kanaari saared hiiglaslikest hotellidest, iiri pubidest ja loendamatutest turistidest, on kindlasti siiras hämmingus, kuuldes, et Platon või vähemalt tema tõlgendajad kahtlustasid, et Kanaarid ongi Atlantis – müütiline, katastroofi järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik! Las Palmas de Gran Canarias on Atlantise riismeid siiski aimata.

Katuseterrassilt avanes vaade Santa Ana katedraalile, palmilatvadele, kajakatele ja – kui tuul sünged pilved puruks oli käristanud – killukesele sinisele taevale Atlandi ookeani kohal. Üks vikerkaar sirutas ennast katedraali torne peaaegu et riivates pikalt välja. Ma sirutasin ennast ka ja võtsin teise tassi hommikukohvi.