Võimalus kaugeid ja lähemaid maid «näha» stimuleerib teisigi meeli. Mullade igatsevad hüüded kostavad minarettide tipust, liikluskaosesse sukelduv plekist tuktuk väriseb erutavalt keha all ning loendamatud tundmatud road premeerivad riskivõtjaid uute maitseelamustega.
Ning siis muidugi odöörid, nii head kui ka pelutavad. Mõni maa, sarnaselt inimestegagi, lõhnab märkamatult, teisega kaasnevad jõulisemad aroomipahvakud. Mäletan siiani üht Malaisia linnakest, mille keskväljak lehkas keskpäevakuumuses lämmatavalt nagu kassipiss (ja väga palju kasse seal ringi hiilimas oligi). Indias võivad kõige taevalikumad aroomid ja hirmsamad haisud esineda aga vaat et korraga.
