Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Euroopasse on tekkimas tühjad kummituslennud

Lufthansa lennuk. Pilt on illustratiivne. FOTO: Rüdiger Wölk via www.imago-images.de / Scanpix

Euroopa Liidus, aga ka Brexiti-järgses Ühendkuningriigis on taas teravalt õhku tõusnud Euroopa Liidu lennujaamades kehtiv slottide ehk kindlate õhkutõusmis- ja maandumisaegade reeglistik, kirjutab Trip.ee.

Reeglistik näeb ette, et lennufirmad peavad normaaltingimustes tegema vähemalt 80 protsenti lende neile ettenähtud aegadel, vastasel juhul riskivad nad slottide kaotamisega teistele lennufirmadele.

Slottide kasutamise reeglistik pani koroonapandeemia saabudes lennufirmad aga keerulisse olukorda, sest suletud piirid ja reisimise drastiline vähenemine vähendas väga oluliselt ka nõudlust lennureiside järele. Euroopa Komisjon leevendaski slottide kasutamise nõuet 25 protsendi peale, kuid kuna sel suvel hakkas lennundus taastuma, tõsteti see 2021/2022 talveks 50 protsendi peale. Nende mittekasutamisel on oht 2022. aasta suvel kaotada õhkutõusmis- ja maandumisaknad.

Ka 50 protsendi reegel võib osutuda liiaks

Kõige rohkem puudutab ELi slottide reeglistik Lufthansat. Kui sügisperiood möödus Lufthansale tõusvas joones, siis jaanuari keskpaigast veebruarini on näha järsku broneeringute langust. Kõiki riike, mida Lufthansa peab koduturuks ehk Saksamaad, Austriat, Šveitsi ja Belgiat on koroonaviiruse uus laine väga raskesti tabanud ning arusaadavalt väheneb seetõttu oluliselt ka lennureiside arv.

Nõudluse langusele reageerides on Lufthansa oma talvises lennugraafikus grupisiseselt tühistanud 33 000 lendu, mis on umbes 10 protsenti kõikidest lendudest. Kuid jaanuari nõrga nõudluse tõttu oleks Lufthansa soovinud lende oluliselt rohkem vähendada. Nüüd teeb Lufthansa talvel 18 000 täiendavat tarbetut lendu ainult selleks, et tagada väärtuslikud õhkutõusmis- ja maandumisõigused Frankfurdis ja Münchenis.

Kui pandeemia ajal leiti kliimasõbralikke erandeid peaaegu kõigis teistes maailma piirkondades, siis EL seda samamoodi ei luba. Selline poliitika kahjustab kliimat ja on täpselt vastupidine sellele, mida Euroopa Komisjon oma programmiga «Fit for 55» («Eesmärk 55») soovib saavutada. Tühjade lendudega põletatakse tarbetult tuhandeid tonne kütust, aidatakse kaasa kasvuhoonegaaside tekkele ning lennufirmade finantsseisule tekib täiendav surve.

On reaalne oht, et ELi reeglistik hakkab mõjutama ka kauglende. Singapur hakkab rakendama ELi reegleid ELi lennufirmade suhtes «vastastikuse printsiibil», ütles Singapuri tsiviillennundusameti direktor Daniel Ng uudisteagentuurile Reuters. Ka Hongkong ja Lõuna-Korea uurivad võimalikke vastumeetmeid ELi vastu. See võib ajendada ELi lennuettevõtjaid tegema talvel Aasia majanduskeskustesse kalleid, kuid tühje pikamaalende arvestusega, et Aasia reisipiirangud ei leevene ilmselt mitte enne järgmise aasta teist kvartalit.

2022. aasta suveks soovib Brüssel naasta 80 protsendi reegli juurde, mis kehtis enne kriisi. Pikemas perspektiivis oleks lendude opereerimine puhtalt administratiivsete reeglite täitmiseks nii mõnelegi Euroopa lennufirmale, kellel üheks turueeliseks on väärtuslikud õhkutõusmis- ja maandumisajad, päris kallis ja kliimavaenulik stsenaarium.

Tagasi üles
Back