NÄDALA REIS ⟩ Püha Nikolause jälgi otsimas

Püha Nikolause kiriku näol Myras on praegu tegu XIX sajandil väljakaevatud ja korralikult renoveeritud varemetega. Kirikus on säilinud rohkeid freskoelemente. Foto: Teet Korsten

Olen Antalya muuseumi teisel korrusel osakonnas, kus on eksponeeritud õigeusu ikoonid. Seisan vitriiniklaasi ees, mis lahutab mind punase sametiga vooderdatud laekast. Laeka kaane siseküljel on kujutatud vaimulikurõivais kiilanev habemega mees, kelle parema käe sõrmed on mingis pühas asendis ja kelle rüü sees olevas vasakus käes on raamat. Kujutise taustale on kreeka tähtedega kirjutatud «Püha Nikolaos».

Kommikarpi meenutava laeka sees on üheksa eri suurusega pesa, millest neli on tühjad, ülejäänud aga sisaldavad luutükke – äratuntav on ühe purihambaga alalõuaosa. Laeka juures on silt, kus on nii türgi kui inglise keeles kirjas: «Reliikvialaegas».

Püüan sisimas selgusele jõuda, mis tunnet nähtu minus tekitab. Esialgu on tunne pea olematu.