/nginx/o/2019/10/25/12686391t1h972c.png)
/nginx/o/2021/12/14/14259801t1h9b22.jpg)
Ameerika turistid on Eestis olnud parimad kulutajad. Kui palju neid uuel aastal meile külla jõuab?
OOKEANITAGUNE RAHA ⟩ Sada miljonit ameeriklast tahab uuel aastal välisreisile minna. Kas Eestil on lootust dollarisajust osa saada?
Reisigigandi Expedia tulevikutrendide uuringu järgi olid Ameerika Ühendriikide elanikud 2022. aasta suhtes veel mõne aja eest väga optimistlikult meelestatud ning tervelt 37 protsenti teatas kavast reisida uuel aastal nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.
Kuivõrd Ühendriikides elab umbes 330 miljonit inimest, vastab 37 protsenti ligikaudu sajale miljonile potentsiaalsele reisijale. Huvitava kokkusattumusena on kehtiv Ühendriikide pass veebilehe Yougov.com kevadel avaldatud andmeil samuti 37 protsendil ameeriklastest.
Populaarseimad sihtkohad jäid jänkidele Expedia andmeil ikka kodu lähedale ehk Mehhikosse ja Dominikaani Vabariiki, kuid CNBC andmeil kasvas septembris–oktoobris 110 protsendi võrra ka ameeeriklaste huvi uurida näiteks Pariisi lennukipiletite hindu. Selline oli seis sügisel: tuleb arvestada, et uute koroonapiirangutega kaasnenud ebakindlus võib olla reisivalmidust praeguseks kärpinud.
Teisalt tuvastas Expedia uuring, et pikka aega reisimist vältinud ameeriklastes pakitseb tahtmine lubada endale 2022. aastal midagi erakordset, nii-öelda üks kord elus elamust.
Ameeriklane kulutab pea kaks korda rohkem kui muu turist
EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik kommenteeris, et USA on olnud Eesti turismiturunduses üks peamistest kaugturgudest Jaapani ja Hiina kõrval. «Kui Euroopas saame juba rääkida, miks oleme erilised, siis kaugemal peame jätkuvalt selgitama, et üldse olemas oleme. Ameeriklastel on stabiilne huvi Eesti vastu, nad on meid külastatavatest turgudest kaheksandal, kaugturgudest esikohal.»
Lepik lisas, et statistika kinnitusel tekitavad Eestisse jõudvad ameeriklased siinsetele poodidele, atraktsioonidele ja muudele ettevõtetele kõige enam tulu, kulutades siin keskmiselt 456 eurot reisi kohta, võrreldes kõigi külastajate keskmise 265 euroga.
/nginx/o/2021/12/14/14259804t1h69b9.jpg)
Kogukulutustelt on ameeriklased 2019. aastal Eestisse toodud 90 miljoni euroga soomlaste, venelaste ja sakslaste järel neljandal kohal, edestades isegi lätlasi (72 miljonit).
Eesti panustas USA pressi küllakutsumisele 7000 eurot
«Et kaugturgudel n-ö jalga ukse vahele saada, paneme rõhku eeskätt B2B kontaktidele ehk turundame põhjusi Eestisse reisida turismiproffidele: reisikorraldajatele, -büroodele, reisimeediale,» rääkis Lepik. «Korraldame pressireise USA turismi ajakirjanikele ja mõjuisikutele, et Eesti tuntust tõsta.»
Ilmneb, et kui 2019. aastal kulutas Eesti USA ajakirjanike reisidele ca 50 000 eurot, siis tänavu oli eelarve tagasihoidlikum: 7000 eurot. «Kuidas kujuneb 2022, sõltub üldisest viirusolukorrast ja piirangutest. Kaugelt tulijate lennupilet on kallim ja nende viibimine pikem. Et sõit ära tasuks, tuleb praegu hoolikalt parimat aega sihtida,» märkis EASi kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja.
Minevikus korraldatud reisid võivad veel praegugi kasu tuua: oktoobri algul võitis USA reisiajakirjanduse ühe tuntuima auhinna (Lowell Thomas Travel Journalism Award) Todd Pitocki lugu «A Nation of Saunas and Start-ups» Eestist, mis sündis turismiarenduskeskuse korraldatud 2018. ja 2019. aasta pressireiside mõttelise viljana.
Diginomaadi viisat tahavad enim ameeriklased
2020. aasta augustis tõi Eesti esimese ELi liikmena turule diginomaadi ehk kaugtöötaja viisa, mida on EASi andmeil väljastatud 186. Enim (42 ehk 23 protsenti) on neid viisasid antud just USA kodanikele.
Oktoobris reklaamiti meie maad koostöös Visit Finlandi ja Eesti ettevõtetega virtuaalselt kolmes USA linnas – New Yorgis, Chicagos ja Los Angeleses. «Turundades järgime põhimõtet: mida kaugem turg, seda kõrgem vaade. Kui näiteks soomlastele räägime detailselt Eestis toimuvatest üritustest, värskelt renoveeritud hotellidest jms, siis ameeriklastele Eestisse reisimise põhilistest argumentidest,» kõneles Lepik.
Aktiivsest metsaraiest hoolimata kasutab Eesti enda turundamisel argumendina looduse märksõna. «Kontserdisaalist rabamatkale ei vii päev otsa kestev higine aja- ja rahakulukas reis, vaid see on tehtav vähem kui tunniga. Meil on palju loodust ja mis peaasi, see pole ülerahvastatud, vaid saad nautida ka inimtühja randa,» leidis Lepik.
Samuti veetlevat ameeriklasi kõik UNESCOga seotud märksõnad alates Tallinna vanalinnast, mis kaugturge väga veetleb, ja lõpetades laulupeoga, lisas ta.
Eriti oluline olla Eestile ka kontakt võrgustikuga Virtuoso, kuhu kuulub 20 000 reisiagenti, kes kõik peavad müüma aastas reise vähemasti 2 miljoni dollari eest.
/nginx/o/2021/12/14/14259803t1hd4f4.jpg)
2019. aastal reisis Tallinkiga 62 500 ameeriklast
Tallinki andmeil moodustasid ameeriklased pandeemiaeelsel ajal kõigist laevanduskontserni reisijaist 0,66 protsenti. «Turu sissetöötamine võtab aega ja seetõttu pole me Ameerika turistidele siiani veel tõsiselt keskendunud,» rääkis Tallinki juhatuse liige Kadri Land. Tema sõnul on seni nende kaugeimaks müügituruks Aasia, kust enne pandeemiat ka palju turiste Tallinkiga Läänemere linnu avastama tuli.
Ameerika turistid on Landi sõnul ehk mõnevõrra individualistlikumad ja nende südame võitmine nõuab ka suuremat pingutust. Siiski ei ole Tallink mõtteid USA turul oma laevaliinide põhjalikumast tutvustamisest maha matnud ning koostöös mõne lennufirmaga võidakse paketireise hakata tulevikus pakkuma.
Tallinna lennujaama kommunikatsioonispetsialist Jane Kallaste lisas, et lähiaastatel ei pea nad otseühendust USAga veel saavutatavaks, kuid töötavad lennufirmadega selle nimel, et parandada ümberistumisjaamade kaudu ühenduvust USAga.
USA ei soovita praegu Eestisse sõita
Praegu lisab USA haiguste tõrje ja kontrolli keskus CDC aina uusi Euroopa maid «punasesse» ehk väga kõrge Covid-19 ohuga riikide kategooriasse, kuhu reisimist soovitatakse vältida.
Eesti on punases kategoorias koos Läti, Leedu, Venemaa, Islandi, Taani, Norra, Prantsusmaa, Suurbritannia ja veel üle poolesaja riigiga. Soome ja Rootsi on pisut leebemas ehk «tumeoranžis» tsoonis.
Madalaks hindab CDC koroonaviirusesse nakatumise ohtu näiteks Bangladeshis, Beninis, Indias, Indoneesias ja Pakistanis.