/nginx/o/2020/11/26/13497964t1hec18.jpg)
Kevadel tõttasid paljud end vaktsineerima lihtsamat reisimisvõimalust lootes. Nüüd on testid või eneseisolatsioonikohustus tagasi ka vaktsineerituile, esialgu küll vaid teatud riikidest saabudes. Nimelt kehtestas valitsus «epidemioloogilistel põhjendustel» 1. detsembrist kümnepäevase eneseisolatsiooni kohustuse Egiptusest ja Türgist Eestisse tulijaile. Lisaks kehtib eneseisolatsiooni kohustus ka omikroni riskiriikideks nimetatud kaheksas Lõuna-Aafrika piirkonna riigis käinuile.
Omikroni riskiriikideks on haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul Lõuna-Aafrika Vabariik, Botswana, Malawi, Lesotho, Svaasimaa, Namiibia, Mosambiik ja Zimbabwe.
Samas ei ole erimeetmeid rakendatud mitmete Euroopa riikide suhtes, kus omikrontüve tuvastatud on.
Miks Istanbul lennujaam ametnike sõnul ohtlik on?
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et loetellu sattunud Aafrika maid «käsitletakse omikrontüve suhtes riskiriikidena, kuna nendes riikides või nendega piirnevates riikides on tuvastatud omikrontüve levik. /---/ Uus riik lisatakse riskiriikide loetellu, kui selles riigis on tuvastatud kohapealne omikrontüve levik.» Egiptuse ja Türgi näol olevat aga tegemist riikidega, kus asuvad olulised lennuliikluse sõlmpunktid Lõuna-Aafrika riikide ning Eesti ja ülejäänud Euroopa vahel.
Kui Egiptuse kaudu reisib kaugemale Aafrikasse ilmselt tühine arv inimesi, sest sealne tähtsaim lennuliin Egyptair Tallinna küll ei lenda ning tšarterid viivad vaid Punase mere äärde, siis Turkish Airlines on eestlastele hinnatud ja oluliseks lennuliiniks lendamiseks nii Aafrikasse kui ka erinevatesse Aasia, Ameerika ja Euroopagi sihtpunktidesse jõudmisel. Kas kõigil, kes Istanbuli lennujaamas riiki sisenematagi ümber istunud, tuleb Eestisse jõudes tõepoolest isoleeruda? Näib, et tuleb. PPA piirihaldusbüroo juhtivpiiriametnik Mati Voogla lausus, et «Egiptusest ja Türgist /---/ saabujatel tuleb kõigil esitada piiriületajaankeet ja neile kehtib isolatsioonikohustus. Lisaks suunatakse nad testima. See toimib nii sõltumata sellest, kas inimene tuleb otse Türgist või ümberistumisega.»
/nginx/o/2021/12/01/14234287t1h2bc2.jpg)
Mis siis muudab Türgi ja Egiptuse nii ohtlikuks, kuigi nad pole omikroni riskimaad haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul? Sepp sõnas, et tegemist on «eestlaste jaoks oluliste turismipiirkondadega, kust pärineb suur osa Eestisse sisse toodud juhtudest. Näiteks 46. ja 47. nädalal tuvastati Eestis mõlemal nädalal 18 haigusjuhtu, mis olid seotud reisimisega Egiptusesse ning mis moodustasid ca 10 protsenti neil nädalatel sisse toodud juhtudest. Vaatamata suhteliselt suurele sissetoodud juhtude arvule on ametlike allikate andmetel neis riikides haigestumine pigem madal, mis viitab sellele, et nende riikide avaldatud nakatumisnäitajad ei pruugi kajastada sealset tegelikku olukorda. Samuti on neis riikides madal sekveneeritud/genotüpeeritud proovide osakaal, mis seab kahtluse alla ametlikult kuvatud SARS-CoV-2 viiruse tüvede profiili.»
Eelmine nädal toodi terviseameti andmeil Eestisse koroonaviirust sisse Egiptusest 16, Türgist neljal ja Lõuna-Aafrikast ühel juhul.
Tervisameti pressiesindaja Kirsi Pruudel hoiatas: «Istanbul on lennuliikluse oluline sõlmpunkt, lennujaamast käib ühe päeva jooksul tuhandeid inimesi. Aasiast ja Aafrikast tulijad kasutavad Istanbuli tihti vahemaandumisena, on suur hulk teadmata lähikontakte, mis omakorda suurendab nakatumise riski. Lennujaamas koguneb kinnisesse ruumi suur hulk inimesi, kes on kõik erinevatest riikidest tulnud. Nakatumiseks piisab ühest kontaktist, riigis viibimise aeg ei mängi rolli.»
Vaktsineeritud peavad testima, aga diplomaatilise passiga reisijad ei pea
Täisvaktsineeritud reisijail on võimalik eneseisolatsioonist peaaegu pääseda, kui teha piiril PCR-test ning selle tulemus on negatiivne. Ülejäänud saavad isoleerumisaega mõnevõrra lühendada. «Kui inimene tuleb omikroni riskiriigist, ta on vaktsineeritud ja soovib vabaneda isolatsioonikohustusest, peab ta Eestisse saabumise järel tegema ühe testi, mille tulemus on negatiivne,» kõneles PPA piirihaldusbüroo juhtivpiiriametnik Mati Voogla. «Kui inimene tuleb omikroni riskiriigist ja ta ei ole vaktsineeritud, peab ta tegema kaks testi kuuepäevase vahega. Testi mõte on lühem isolatsioon. Kes ei soovi testida, peavad oma liikumisvabadust piirama 10 päeva.«
Nagu alates 2020. aasta kevadest tavaks, pääsevad eneseisolatsioonist ka teatud kitsamad isikutegrupid, näiteks haigustunnusteta välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajad või nende perekonnaliikmed või isikud, kellel on Eesti diplomaatiline pass, samuti need, kes saabuvad «Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames», välisdelegatsiooni liikmed, kes saabuvad Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks, kauba ja tooraine transpordi või laadimisega seotud, reisigruppide teenindajad, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagajad jne.
Sadamas teostatakse kontrolli pisteliselt
Kui täismõõdus kontroll toimib Eestisse väljastpoolt Schengeni ala saabuvate lennukite pardalt maha astunud reisijaile, siis «punastest Schengeni riikidest saabujaid» kontrollitakse piirihaldusbüroo juhtivpiiriametnik Mati Voogla sõnul aegajalt. «Kui tuvastame riskiriigist tulijaid, siis tuleb tal täita piiriületaja ankeet ja me suuname ta testima.»
Sadamates tehakse riiki sisenejatele samuti episoodilist kontrolli ja rohkem pööratavat tähelepanu «võimalikele puhkusereisilt saabujatele».
Maismaa välispiiril Venemaaga kontrollitakse samuti kõiki kolmandatest riikidest tulijaid, sellal kui sisepiiril Lätiga tehtavat kontrolli pisteliselt.
Omikron ei tundu esialgu väga ohtlik
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane ütles, et «esialgsed andmed Lõuna-Aafrikast näitavad, et see viirus ikkagi tõesti levib kiiremini nagu arvatigi ehk deltatüvest umbes kaks-kolm korda kiiremini. Täpsemat infot selle kohta, kuidas tüvi meie piirkonnas levib, veel ei ole. Need juhud, mis on raporteeritud Aafrikast, ja ka Euroopa juhud on näidanud, et pigem on olnud tegemist asümptoomse nakatumisega või kergete juhtudega.»
Kärblane möönis, et teateid rasketest haigestumistest «on olnud väga vähe.»
Esialgu kehtib erikord piiridel kaks nädalat ehk kuni 15. detsembrini.
/nginx/o/2019/10/25/12686391t1h972c.png)