Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

LENDUDE TÜHISTAMISED ⟩ Seitse Lõuna-Aafrika reisiselli küsisid Eestisse naasmiseks välisministeeriumilt nõu

Mure koroonaviiruse pärast on värske hooga lahvatanud. Pildil on näha kaitseülikonnas reisijaid Indoneesia Soekarno Hatta lennujaamas. Indoneesia kuulub samuti nende riikide hulka, kes keelanud kaheksas Omikroni viirusetüve aktiivse leviku piirkonnaks arvatud Aafrika riigis viibinuile sisenemise. FOTO: REUTERS/Willy Kurniawan

Uudis uue koroonatüve avastamisest Lõuna-Aafrika Vabariigis on toonud kaasa globaalse paanika ja paljude Aafrika lõunaosasse viinud lennusildade läbilõikamise.

Türgi on tühistanud otselennud Lõuna-Aafrika Vabariigist Istanbuli kuni 10. detsembrini. Araabia Ühendemiraatide lennufirma Emirates on muutnud  lennud Johannesburgist, Durbanist ja Kaplinnast Dubaisse broneerimatuteks kuni jaanuari keskpaigani. Peatatud on lennud ka Ühendemiraatidest Hararesse Zimbabwes ja Lusakasse Zambias. Kuigi Emirates lendab neljal korral nädalal jätkuvalt näiteks Johannesburgi, ei võeta reisijaid pardale tagasisuunal.

Egiptus on keelanud Kairosse lendamise Lõuna-Aafrika kõrval ka Lesothost, Botswanast, Zimbabwest, Mosambiigist, Namiibiast ja Eswatinist. Näiteks Johannesburgi suunal pole lennud broneeritavad enne aprilli. Prantsusmaa on lennukeeldu pikendanud päevhaaval ning esimesed lennud, mis Johannesburgist taas Pariisi saabuvat näivad, on praeguse seisuga lennukavas 3. detsembril. Samas on reisid mõistetavatel põhjustel nüüd kallid: ühe suuna otselennu pilet Johannesburgist Pariisi maksaks näiteks 3. detsembril turistiklassis 1700 eurot.

Mõned lennufirmad teevad uue koroonatüve ärevuses reisijate pealevõtmisel vahet nende kodakondsuse alusel. Näiteks Lufthansa on viitega Saksamaa ametnike korraldustele teatanud, et niiöelda viirusevariantide riikidest, milliste hulka lisaks Lõuna-Aafrika Vabariigile kuuluvad ka Eswatini, Lesotho, Malawi, Mosambiik, Namibia ja Zimbabwe, saavad Saksamaale tulla üksnes Saksamaa kodanikud või residendid. Lennukisse võetakse ka transiitreisijaid, kuid nemad ei tohi Frankfurdis või Münchenis lennujaamast väljuda ja ette peab olema näidata ka värske PCR-testi negatiivne tulemus. Jätkuvat paistavad toimivat lennud Zürichisse, Londonisse ja Amsterdami. Samas on näiteks Hollandi ametivõimude reaktsioon uue koroonatüve avastamisele olnud eriti järsk. Näiteks 28. novembril avaldatud uudiste kohaselt avastati Schipholi lennujaamas kahe KLMi lennukiga Lõuna-Aafrikast saabunute laustestimise tulemusena 61 koroonaviirusesse nakatunut, kellest 13 kandis uut ehk Omikroni tüve. Kaks koroonahotelli karantiini sunnitud reisijat püüdsid siiski riigist omapäi minema saada ja arreteeriti Hollandi politsei poolt enne Hispaaniasse lendamist.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon on reisikeeldude kehtestamist jõuliselt kritiseerinud. Lendude kohesele taastamisele on kutsunud üles ka Lõuna-Aafrika Vabariigi president. Viirusetüve avastanud Lõuna-Aafrika arst dr. Angelique Coetzee on kirjeldanud Omikroni tüve poolt tekitatud sümptomeid esialgse kogemuse põhjal leebetena.

Välisministeeriumi andmeil viibib Lõuna-Aafrika Vabariigis praegu 6 Eesti kodanikku, kes on riigis lühiajaliselt. Püsivalt elab Lõuna-Aafrikas Eesti kodanikke 43. Samas rõhutab välisministeerium, et andmed on olemas ainult nende kohta, kes on enda reisi Välisministeeriumis vabatahtlikult registreerinud. Eriti populaarne enda reisieelse kirjapanemise võimalus aga ei ole, sest näiteks Egiptuses viibib 29. novembri seisuga registreerituna lühiajaliselt 111 Eesti kodanikku, kuid tegelik arv on ilmselt palju suurem.

Etioopias oli nädala algul lühiajalisel reisil 4, Keenias 3, Mauritiusel 8, Rwandas 2, Seišellidel 5, Tansaanias 22 ja Ugandas 1 enda reisi registreerinud eestimaalast, Kamerunis viibis eestimaalasi 2 ning Marokos oli 5 ja Tuneesias 2 Eesti reisiselli.

Välisministeeriumiga on ühendust võtnud üksnes Lõuna-Aafrikas viibivad eestimaalased, kokku 6 Eesti kodanikku ja üks elamisloaga isik, kes kõik vajasid välisministeeriumi meedianõuniku Sarah Adamsoni sõnul «nõustamist, kas ja kuidas Eestisse tagasi saab.» Välisministeeriumi meedianõunik Kristina Ots rääkis, et koostöös teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega üritatakse potentsiaalselt lõksujäänuile leida lende: «Osad riigid planeerivad tšarterreise ja pakuvad kohti ka teiste liikmesriikide kodanikele.» 

Teisipäeva õhtupoolikul kinnitas Sarah Adamson, et kõigil Lõuna-Aafrikas viibinud eestimaalastel on nüüd alternatiivsed tagasilennu variandid olemas.

Tagasi üles
Back