VAATA VIDEOT ⟩ «Elus,» kerkib lumehangest püstine pöial

Kristina Herodes
, Arteri ajakirjanik
Copy

Kuidas talvel perega mõnusalt aega veeta? Aga veel nii, et võsukesed liigutaks ja värsket õhku saaks? Just praegu on paras aeg plaane teha kuidas põnnidele sportlikku meelelahutust pakkuda. 

Lugu ilmus 2021, aga talv on talv ning häid ideid on vanematel alati vaja. Nii avaldame selle taas.

Tänavune talv suunab kõik sõprade kogunemised õue. Kes see nii kena talveilmaga toas passib! Ja ega siseruumis rahvas koguneda saagi. Aga siis, kui seltskond koos, hakkab jama. Üks tahab klassikat sõita, teine mägedel kihutada, kolmas kelgutada. Tõukekelk on ideaalne selleks, et kõigi huvid keskele kokku tuua. Enamasti pole keegi sel alal proff, kuid sellest pole midagi – saavadki nii suured kui ka väikesed võrdse lustiga kaasa lüüa.

Et talvest täit rõõmu tunda tuleb metsa minna. Miks mitte tõukekelgumatkale?
Et talvest täit rõõmu tunda tuleb metsa minna. Miks mitte tõukekelgumatkale? Foto: Kristina Herodes
Talverõõm, mis paneb kõik eri alade harrastajad võrdsesse olukorda - suurepärane seltskonna liitja!
Talverõõm, mis paneb kõik eri alade harrastajad võrdsesse olukorda - suurepärane seltskonna liitja! Foto: Kristina Herodes

Matkajuht Madis selgitab esmalt, kuidas elukat juhtida. Hoo andmine, laskumine, kurvide võtmine – loogiline värk. «Ja siis veel üks tähtis asi, nimelt lahti laskmine,» lisab matkajuht tõukekelgu sarvi hoogsa liigutusega käest heites. «Kui ikka väga jamaks läheb, lased kelgul minna. Aga ma juba tean, et lahti lasta te kohe üldse ei taha, rääkigu ma seda palju tahes.» Kõik naeravad.

Tõukekelgumatk sobib nii väikestele kui suurtele.
Tõukekelgumatk sobib nii väikestele kui suurtele. Foto: Kristina Herodes

Liikuma peab ise

Päike paistab üle Kõrvemaa kaunite kuplite, mina tundun kamba kõige kärsitum olevat, kibelen juba kangesti minekule. Kõige pisem meie seltskonnas on mu tütar Õnne, kes sai mõne päeva eest kaheksa. Pakume talle võimalust kogu matk laisalt kelguistmel tšillides kaasa teha, aga tüüp ei taha. «Ei-ei! Ma saan ise hakkama! Ma juba proovisin, et saan.» Tütar teab, mida räägib – kõva kolm meetrit on ometi juba ringi sõidetud. Eks ta tunnise tiiru peale viimaks väsib veidi ära küll, aga jonni ei jäta. Põsed on pärast pakasest punased ja nägu särab rõõmust kui ladvaõun.

Kaheksa-aastane sai matkaga täitsa ise hakkama.
Kaheksa-aastane sai matkaga täitsa ise hakkama. Foto: Kristina Herodes

Lumi on küllalt pehme, niisama kulgemine pole ülearu kiire. «Tihti tullakse ettekujutusega, et tõukekelk liugleb ise,» räägib teine matkajuht Kati, kes jääb rivi lõppu, et ükski matkaline kusagil maha ei pudeneks. «Aga tõukekelgumatk on täitsa korralik trenn!»

Mõne minutiga on külmetavate sõrmede ja varvaste asemel korralik soe sees. Ei tasu end tulles liiga kubujussiks toppida, liikumine ometigi, nii et lausa palav hakkab.

Juba paistab esimene rosin – laskumine. Oo, seda ma ootasin, kiman siuh! alla. Esmapilgul turvalisena tundunud talveratsu võtab korraliku hoo sisse. Hasart on nii suur, et ei tule pähe mõelda, miks teised künkanukil seisma jäid. Pärast kuulen – see oli laskumiskoolitus. Kuid minul on alt hea järgmisi laskujaid filmida.

Matkajuhid Madis ja Kati.
Matkajuhid Madis ja Kati. Foto: Kristina Herodes

Elus! Haiget ma ei saanud

Kõige tulihingelisemad kelgufännid jäävad vanuse poolest nii kümne ja kahekümne vahele. Nemad tuiskavad kogu aeg ette ning igal mäel teevad oma kümme ringi. 11-aastane Säde kuulub hulljulgete esiritta. Juba näen teda taas künkast alla tuhisemas. Kelk kaotab juhitavuse ja punase jopega rõõmupall lendab mütsti lumme. Hetk hiljem tõuseb hangest püstine pöial. «Elus!» hõiskab Säde. «Lumi on mega paks. Haiget ma ei saanud.» Ei võta ta hoogu vähemaks järgmistelgi mägedel, ainult kilked lähevad valjemaks.

Tõukekelgumatk sobib nii väikestele kui suurtele.
Tõukekelgumatk sobib nii väikestele kui suurtele. Foto: Kristina Herodes
Peale matka saab lõkke ümber end soojendada ja mustikasuppi rüübata.
Peale matka saab lõkke ümber end soojendada ja mustikasuppi rüübata. Foto: Kristina Herodes

Väga kavalasti välja mõeldud talvine meelelahutus – parasjagu sporti, suhtlemist, looduse nautimist, lusti ja isegi omajagu adrenaliini. Paksude lumemütsidega puud ja võrratud vaated, mille vahel matkatee kulgeb, on nii hingematvalt ilusad, et unustan end alatihti imetlema ning jään muust kambast maha.

Imedemaa väärviline talv!
Imedemaa väärviline talv! Foto: Kristina Herodes

Kuid ongi hea – avaneb võimalus tühjal rajal kõvemat tempot teha ja järele rallitada. Tõukekelgul kulgejale avaneb tõeline talvevõlumaa. Okste vahelt langevad sillerdavale lumele talvepäikese viltused kiired, taevas tõmbub juba heleroosaks ja varjud pikenevad. Tasub tulla. Pingutus saab nii silmalõbu kui ka liikumisrõõmuga kuhjaga tasutud.

Tõukekelk on lõbus suksu, sellega on kerge liikuda ja lihtne taltsutada.
Tõukekelk on lõbus suksu, sellega on kerge liikuda ja lihtne taltsutada. Foto: Kristina Herodes

Tõukekelk

Sõiduriist on Soome kelgu kergem ja kiirem sugulane, populaarne kogu Skandinaavias. Kõrvemaal viiakse rahvas metsa sportlikel Kicksparki kelkudel, olemas on ka istmega variandid.

Tõukekelgumatk sobib igas vanuses liikumist armastavale inimesele. Matk on suhteliselt intensiivne, kuid kümneaastased ja vanemad saavad juba ise hakkama. Kindlasti peaks matka vältima need, kel mõni seljaviga või liigesemure või probleeme südamega. Koerad on teretulnud ja teevad matka rõõmuga kaasa.

Arter käis tõukekelgumatkal Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses. Tark on ette registreeruda, kui grupis kohti, saab ka spontaanselt kampa lüüa. Päevas toimub kuni neli avatud matka (10; 11.30; 14.30 ja 16.30) vastavalt nõudlusele. Saab tellida matka ka oma grupile.

Päevaste matkade kõrval saab retkele minna ka päikesetõusul või pealampidega tähistaeva all.

Ehtne talvemuinasjutt.
Ehtne talvemuinasjutt. Foto: Kristina Herodes
Tõukekelgul kulgejale avanevad Kõrvemaal võrratud vaated.
Tõukekelgul kulgejale avanevad Kõrvemaal võrratud vaated. Foto: Kristina Herodes
Kommentaarid
Copy

Teised ajakirjad

Tagasi üles