Gringona Colombias ringi kolades jääb hinge mõra

Tänavakunsti jätkub isegi boheemlasliku Getsemani linnaosa kõrvaltänavatele. Foto: Lauri Räpp

Mis on ühist Leninil ja Medellínil? Kuidas on seotud Bogotá tänavakunst ja Justin Bieber? Miks lille löödud tüdrukud hilisõhtustel Cartagena tänavatel pulgakommidega maiustavad? Teeme ühe asja kohe alguses selgeks. Colombia pole ei Escobar ega «Narcose» seriaal. Riigis ei valitse iga nurga taga ohud ja sekeldustesse satub pigem juhul, kui neid ise otsida.

Jah, sel imekaunil, ent keeruka ajalooga maal esineb tõesti probleeme ning varitseb ohtusid. Vaherahu valitsuse ja FARCi vahel on kohalike sõnul habras ja probleemid narkootikumidega pole kaugeltki kadunud. Nähtamatuid niite poliitikas tõmbab tänini endine president Uribe, kelle vastu on algatatud üle kahesaja uurimise ja kohtuasja.

Isiklikust kraamist on võimalik ilma jääda nii taskuvaraste kui ka (sageli alaealiste) püstolikangelaste tõttu. Peamiselt juhtub see paikades või linnaosades, kuhu turistid ei satu. Ka tavaline Colombia elanik mitte.

Ometigi võib röövimisi ette tulla igal pool. Päise päeva ajal mõnes Bogotá rahulikumas piirkonnas. Cali kõige turvalisematel tänavatel. Medellínis. Isegi mõnes turistisõbraliku Cartagena linnaosas. Ent samamoodi ka Annelinnas või Lasnamäel. Isegi Tartu või Tallinna kesklinnas – kui on piisavalt ebaõnne või rumalust.