Eesti lennujuhid: pingelised tööpäevad on palju kergemad kui hõreda lennuliiklusega päevad

Foto: Shutterstock

Lennundussektori üheks olulisemaiks võtmeteemaks on lennuohutus, mille tagamine eeldab lennundusega seotud valdkondade tihedat koostööd. Oma kindlat rolli täidab ka lennujuht, kelle töö eesmärgiks on sujuva ja ohutu lennuliikluse tagamine.

Lennujuhid on pilootide maapealsed kolleegid, kes suunavad liiklust, juhendavad piloote ohutu tee leidmisel, õhkutõusmisel ja maandumisel. «Samuti on meie ülesanne vältida õhusõidukite kokkupõrkeid õhus ning tagada lennuväljal asuvate sõidukite omavaheline veatu koostöö,» kirjeldas oma tööd lennujuht Marje Mölder.

Vastutusrikka ameti juures on oluline, et tööl ollakse 100 protsenti keskendunud ning piisavalt puhanud. Seetõttu on töö korraldatud graafiku alusel, pakkudes nii hommikusi, õhtusi kui ka öiseid vahetusi. Lisaks on kindlaks määratud järjestikune puldis oleku aeg − 45 minutit kuni poolteist tundi, millele järgneb umbes sama pikk puhkeaeg või aeg, mil peab olema valmis abistama puldis olevat lennujuhti. «Kuna puldis olles peab pidevalt olema valvas, siis on töö küllaltki intensiivne. Samas on kõige raskem aeg hoopis siis, kui lennuliiklus on hõre, sest mõte võib minna uitama ning kaob situatsiooniteadlikkus õhuruumist,» kirjeldas Mölder.

Vaheldusrikas ja rutiinivaba töö

Lisaks vastutusrikkusele on lennujuhi amet ka vaheldusrikas, sest lennujuht ei pea jälgima vaid õhus ja lennujaamas toimuvat, vaid olema kursis ka lennuliiklust mõjutavate teiste teguritega. Näiteks tuleb jälgida ilmastikuolusid, olla teadlik, millised ohu- ja treeningalad on aktiivsed ning kas on oodata ebaregulaarset lennuliiklust. Mölderi sõnul ühtegi samasugust päeva lennujuhil ei ole, mistõttu on ka rutiin harv tekkima. «Kõige põnevamad hetked tööl on siis, kui tekivad situatsioonid, mida koolituse või varasema töö käigus juhtunud pole. Need on hetked, kus tuleb kiiresti tegutsedes leida lahendus kõige optimaalsemal viisil ning samas teha kõike vastavalt protseduuridele ja seadustele,» rõhutas lennujuht.

Lennujuhi Anders Kaljase sõnul sobib lennujuhiks inimene, kellel on hea analüüsioskus, võimekus lahendada loogika- ja probleemülesandeid ning kes on kiire reaktsiooniga. «Lennujuht peab olema võimeline nägema ette situatsioone, kuid samas olema valmis kiiresti reageerima ka eriolukordadele. Ruumitaju, loogiline mõtlemine ja pingelistes olukordades rahulikuks jäämine on hädavajalikud,» lisas Mölder.

Oma ametit soovitavad mõlemad lennujuhid julgelt ka teistele. «Tegemist on põneva väljakutseid pakkuva tööga, mis pakub meeldivalt pinget ning võimaldab end teostada, olles osa Eesti lennunduse arengust,» selgitas Kaljas, lisades, et vastutusrikka töö eest teenitakse ka keskmisest märksa kõrgemat palka. Noori lennujuhte motiveerivad ka teadmine, et tehakse olulist tööd, kaasaegne töökeskkond, hoolivad töökaaslased ja tööandjad ning fakt, et tööd ei saa koju kaasa võtta. Lisaks pakub paindlik tööaeg piisavalt võimalusi ka hobidega tegelemiseks.

Proovi telesaates, kas sobid lennujuhiks

Kuna lennuliiklus on pidevas kasvutrendis ja selle ohutuks teenindamiseks on vajalik lennujuhte juurde koolitada, siis värvatakse sel aastal lennujuhte esmakordselt läbi telesaate. «Antud formaat aitab läbi põneva värbamisprotsessi teadvustada laiemalt lennujuhi elukutset ja aidata saatele kaasaelajatel ka ennast analüüsida, kas nad lennujuhiks sobivad,» selgitas lennujuht ja EANSi lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe. «Telesaates saavad osalejad proovile panna neid oskusi, mida läheb lennujuhi töös iga päev vaja, nagu tähelepanelikkus, meeskonnatöö ja kiire reageerimine,» tutvustas Salumäe saadet lähemalt, rõhutades, et lennujuhiks kandideerimisel ei ole oluline, millist diplomit omatakse või parasjagu omandatakse, sest ametiks vajalikud teadmised ja oskused saadakse  väljaõppe käigus. «Sageli on lennujuhi ameti enda jaoks leidnud varem täiesti teise erialaga seotud inimesed, kes on soovinud oma elus karjääripöörde teha,» selgitas Salumäe.