Eestlastel on otselennuliinide seas uus lemmik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Shutterstock

Tallinna lennujaama reisijate arvu kasv jätkub – veebruaris teenindas Eesti peamine õhuvärav ligi 195 000 reisijat, mida on 14% rohkem kui eelmise aasta samal ajal.

Veebruarikuu populaarseimaks otseliiniks kerkis esmakordselt Tallinn–Stockholm, mida teenindab kokku kuni üheksa lennuga päevas neli lennufirmat: Nordica, Air Baltic, SAS ja Norwegian. Eesti ja Rootsi pealinnade vahel lendas möödunud kuu 28 päeva jooksul üle 20 000 reisija ehk ligi 40 protsenti rohkem kui mullu veebruaris.   

Tallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul võib Stockholmi liini populaarsuse sellist kasvu selgitada pakkumise kasvuga ja sellest tulenevalt hindade taskukohasemaks muutumisega. «Stockholmi osatähtsus sõlmjaamana on kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi, sest Arlanda lennujaama lendab päevas kuni üheksa lendu,» lisas Pärgmäe.

Stockholmi kõrval jätkus reisijate arvu kasv enamikul otseliinidel, mis viib reisijad Tallinnast kokku 25 erinevasse sihtkohta. Langus toimus peamiselt vaid seoses Nordica Peterburi lendude lõpetamisega ning liinivõrgustiku muudatustega Müncheni ja Amsterdami suunal. Suurimaks lennufirmaks Tallinnas tõusis Air Baltic, lisareisijaid on toonud ka odavlennufirmad Ryanair, Wizzair ja Norwegian.

«Jaanuaris ja veebruaris on reisijate arvu kasv olnud vastavalt 17 ja 14 protsenti, mis on meie jaoks olnud positiivne üllatus ja näitab jätkuvat nõudluse kasvu,» lisas Pärgmäe. «Numbritest olulisem on aga fakt, et Nordica mõningane taandumine ei ole reisijate arvule tagasilööki andnud ning me oleme suutnud läbi alternatiivsete lahenduste istekohtade arvu hoopis suurendada.»

Möödunud aasta tõi Tallinna Lennujaamale rekordarvu reisijaid ning aasta viimasel päeval ületati kolme miljoni reisija piir, mis teeb keskmiselt 8200 reisijat ja 60 lendu päevas.

Tagasi üles