Polaarmatkal käivad karge arktiline ilu ja ränk töö käsikäes ka migreenist küsimata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maiu Lünekund ja Luna harjutavad polaarrännakuks.
Maiu Lünekund ja Luna harjutavad polaarrännakuks. Foto: Rita Talisoo

Iga-aastane kelgukoerte polaarrännak Fjällräven Polar jääb paljudele seiklejahingedele kaugeks unistuseks. Vapper matkaentusiast Maiu Lünekund aga haaras sügisel härjal sarvist ja algatas matkale pääsemise nimel ulatusliku sotsiaalmeediakampaania.

Kuigi konkurents polaarretkele pürgijate vahel oli tihe, kandsid noore naise pingutused vilja ning juba aprilli alguses tervitavadki Lünekundi vahvad kelgukoerad.

Äsja lõppes sotsiaalmeediakampaania, et reisile pääseksite. Kas viskasite pärast seda jalad seinale?

Kuna kampaaniaperiood oli väga väsitav − igal vabal hetkel mõtlesin, mida saaks veel teha, et hääli koguda −, võtsin pärast tulemuste väljakuulutamist paar nädalat rahulikult, veetsin aega perega, ei postitanud sotsiaalmeediasse suurt midagi ja lugesin raamatuid. Seda puhkust oli tõepoolest vaja!

Jaanuaris aga tekkis plaan minna Uus-Meremaale matkama. Enne aprillikuist polaarmatka on mul veidi vaba aega, seega otsustasin, et käingi seal ära. Kui rääkisin plaanist oma tegusale emale, soovis ta kogu südamest kaasa tulla. Loomulikult võtangi ta kaasa, kuna me sobime teineteisega hästi.

Uus-Meremaal oleme 10. märtsist kuni 1. aprillini ja minu pisikesed kunstnikunäpud juba kihelevad sealseid maastikke märkmikku talletama. Uus-Meremaalt tuleme tagasi 1. aprillil ning 6. aprilli hommikul lendangi juba Stockholmi, et kõigepealt saada kokku kaasmatkajatega ning seejärel polaarmatka korraldajatega. Seega on Uus-Meremaa reis nagu omamoodi treeninglaager.

Tagasi üles